Korduma kippuvad küsimused

ÜLDISED KÜSIMUSED
Kellele e-gümnaasium on mõeldud?
E-gümnaasium on gümnaasiumihariduse omandamise võimalus kõigile, kes seda soovivad. E-gümnaasium on mõeldud täiskasvanud õppijale, kellel on jäänud gümnaasium mingil põhjusel pooleli, ja põhikooli lõpetajale, kellel on plaanis gümnaasiumisse astuda.
E-gümnaasiumis õpivad seega nii otse põhikoolist tulnud noored, kellele iseseisev õppimine meeldib ja sobib, kui ka täiskasvanud, kes töökohustuste või muude põhjuste tõttu ei saa päevaõppes osaleda.

Kui ma lõpetasin 10. klassi aastal 1990, kas ma pean astuma uuesti 10. klassi või võin jätkata 11. klassiga?
Kui õpilasel on olemas 10. klassi tunnistus, siis suure tõenäosusega tuleb läbida 11. ja 12. klassi programm. 10. klassi hinnete ülekandmine oleneb sellest, missuguste tulemustega õpilane 10. klassi lõpetas ning kas omandatud teadmised ja oskused vastavad hetkel kehtivas õppekavas esitatud nõuetele.

Kas e-gümnaasiumis on võimalik ühe aasta jooksul läbi teha kaks klassi?
Õppimise kiirus ja maht oleneb väga palju õppijast: tema tasemest, motivatsioonist ning valmisolekust iseseisvalt töötada. Kui pühenduda ainult õppimisele, siis on ühe õppeaastaga mitme klassi materjali läbimine reaalne.

ÕPPETÖÖ KORRALDUS
Kuidas hakkab toimuma õppetöö?
Õppetöö e-gümnaasiumis toimub kursuste süsteemis. Riikliku õppekava järgi on gümnaasiumi ühes klassis 68 kursust. Näiteks 10. klassis on emakeelt kolm, inglise keelt viis kursust, muusikat üks kursus jne.
E-gümnaasiumi õpilasel on võimalik läbida kohustuslik programm üksikute õppeainete kaupa. Näiteks saab 10. klassi astunud õpilane soovi korral esimese-teise õppeaasta jooksul ära teha kogu gümnaasiumi programmi keemias (kolm kursust), geograafias (kolm kursust) või mõnes muus aines. Seejärel saab ta teiste ainekursustega tegeleda järgmistel aastatel.
Lähtudes õpilase individuaalsest tasemest, soovitavad õpetajad talle põhiainetes kursuste arvu, mis oleks reaalne esimesel õppeaastal läbida.
Internetipõhises õppes on olulisel kohal töö arvutiga. Seepärast käivitub põhiainete kõrval kohe õppetöö algul ka arvutikursus. Selle eesmärk on

  • harjutada veebi üles pandud ainekursuste materjaliga töötamist;
  • tutvustada õppetöö käigus toimuva õpilase ja õpetaja omavahelise suhtlemise võimalusi;
  • õpetada kasutama mitmesuguseid otsingusüsteeme;
  • selgitada matemaatilise teksti vormistamist jpm.
    Kogu internetipõhine õppetöö toimub õpikeskkonnas Moodle.

Milline näeb välja minu kui õpilase igapäevane õppetöö?
Igapäevane õppetöö käib iseseisvalt õpikeskkonnas Moodle väljapandud materjalidega. Täiskoormusega õpe eeldab, et teil on igapäevaselt 4–5 tundi aega, mida saate pühendada õppetööle.
Selleks et õppimist lihtsustada, panevad aineõpetajad teemade kaupa Moodle’i keskkonda üles õpikumaterjali täiendavad ja selgitavad konspektid. Lisaks õppematerjalile leiate Moodle’ist harjutusi ja ülesandeid, mille täitmise õigsust saab õppija ise kohe kontrollida. Mõnes õppeaines ei ole vaja paberõpikut kasutada, vaid kogu õppematerjal on olemas meie veebikeskkonnas. Teistes õppeainetes peab kasutama ka õpikuid, mida saab laenutada meie kooli raamatukogust.
Õppetöö käigus tekkivatele küsimustele saab õpilane vastuse aineõpetajalt e-kirja teel hiljemalt kolme päeva jooksul pärast küsimuse esitamist. Samuti on võimalik kokku leppida Skype’i konsultatsioone või tulla konsulteerimiseks kooli kohale. Üldisi küsimusi saab esitada kursuse foorumis.

Kui palju on auditoorset tööd ja mida see sisaldab?
Auditoorset tööd on 16–20 tundi kuus, mis jaotub kahele päevale (üks nädalavahetus). Auditoorse töö maht on kõige suurem võõrkeele ja matemaatika kursustel. Auditoorse õppetöö ajal toimuvad koolis loengud ja arvestused.

Kuidas toimuvad kontrolltööd, arvestused ja eksamid?
Koduseid kontrolltöid sooritab õpilane iseseisvalt ja laeb ülesse ainekursuse kausta. Õpetaja jälgib kodutööde laekumisi ja annab 10 tööpäeva jooksul õpilasele tagasisidet. Koduste kontrolltööde eesmärk on anda õpilasele võimalus õppematerjali kinnistada ja proovida ennast arvestuse olukorras – kui paljudele küsimustele oskab ta koheselt anda vastust õppematerjali vaatamata ja mis küsimustega jääb ta hätta. Iga kursuse lõpus tuleb sooritada kursuse arvestustööd, mis põhinevad kodustel kontrolltöödel.
Arvestused toimuvad vaid koolis. Välismaal elavad noored teevad osa arvestusi Skype’i teel.

E-GÜMNAASIUMI TUGISÜSTEEM
Mida peaksin tegema siis, kui ma tõesti oma jõududega mõnest õppeprobleemist üle ei saa?
Sel juhul tuleb pöörduda koheselt meie õppekonsultandi poole. Õppekonsultant aitab leida lahendust õppetööga seotud probleemidele – kuidas õpikeskkonnas hakkama saada, kuidas suhelda õpetajatega, aitab lugeda tunniplaani ja jagab kasulikke nõuandeid, kuidas õiget koormust valida ja kõige efektiivsemalt oma õppimist organiseerida.
E-gümnaasiumi õpilastel on võimalik pöörduda ka koolipsühholoogi poole, kes aitab
isikliku elu ja õppetööga seotud probleemide lahendamisel.

ÕPPEMAKS
Kui suur on õppemaks?
Aasta õppemaksu suurus oleneb sellest, kas õppijal on vaja läbida kogu klassi materjal või on võimalik midagi varasemast üle kanda. Kogu aasta (26 kursust) õppemaks on 1560 eurot, mida saab tasuda kuude kaupa. Üksiku kursuse hind on 60 eurot.
Näiteks 10. klassi eesti keele aineprogramm koosneb kolmest kursusest, seega tuleb õpilasel eesti keele aine läbimiseks 10. klassi tasemel maksta 180 eurot.
NB! Eesti Vabariigi tulumaksuseaduse kohaselt on koolituskulud tulumaksuvabad.

ARVUTIALASED KÜSIMUSED
Millisel tasemel peab olema e-gümnaasiumis õppija arvutioskus?
Õpilane peab suutma kasutada kontoritarkvara programme. Kindlasti peab tal olema ülevaade failimajandusest (failide salvestamine, avamine, kopeerimine, saatmine jne).

Kas mul peab olema kindlasti kodus arvuti?
Hea tahtmise korral saab hakkama ka avalikes internetipunktides, kuid mugavam on arvutit kasutada kodus või töövälisel ajal töökohas. Õppetöös aktiivse osalemise seisukohalt on loomulikult parim variant isikliku arvutiomamine ja internetiühendus. Kui elate välismaal või plaanite minna välismaale elama, siis uurige enne, kas teie elukohas on internetiühendus. Elades Eestis ja harjudes interneti lihtsa kättesaadavusega, ei oska me vahel ette kujutadagi, et mujal riikides, ka Lääne-Euroopas, ei ole see olukord alati nii hea nagu Eestis.

Jalus