„Focus on Wales“?

Erasmus + projekti raames olin augustikuus kahenädalasel täienduskoolitusel Cardiffis. Miks valisin  kursuse „Focus on Wales“? Kuna võõrkeelteoskuse üks väga oluline osa on kultuuri- ja ajalooalased teadmised  ning parim viis seda saavutada on vahetu kogemus kohaliku eluviisi kogemiseks ja vestlused kohalike erialaspetsialistidega, mida  ei ole võimalik kogeda Eestis.
Lisaks tavapärasele uute metoodiliste võtete tutvustamisele ja kogemuste vahetamisele teiste maade õpetajatega oli selle kursuse programmis palju loenguid Wales’i ajaloo, poliitika, haridussüsteemi ja kultuuri kohta ning õppekäike erinevatesse kohtadesse. Siinkohal mõned  teadmiskillud.

Esimesed teadaolevad elanikud Suurbritannias olid keldid, kes olid jõudnud sinna 5. sajandil e.m.a.. 4. saj m.a.j jõudsid tänapäeva Inglismaa aladele anglosaksid. Keldid liikusid läände praeguse Wales’i ja Cornwall’i, põhja praeguse Śotimaa aladele ja Iiri saarele. Tegelikult on keldid pärit Vahemere äärsetelt aladelt ja ka välimuselt sarnanevad nad  pigem vahemereäärsete rahvastega. Kuna Inglismaa vallutas 13. sajandil Wales’i, läksid  Wales’i rikkalikke loodusvarade kaevandamiselt saadud tulud Wales’ist välja ning kohalikud elanikud elasid väga vaeselt. Ka wales’i keelel läks kehvasti: selle kõnelemine tembeldati häbiväärseks ja madala päritolu näitajaks, koolides toimus õpetus inglise keeles ja lapsed, keda tabati omavahel wales’i keeles rääkimas, said ihunuhtlust. Ametliku keele staatuse sai wales’i keel alles 1960-datel aastatel. Praegu oskab Wales’i kolmest miljonist elanikust wales’i keeles rääkida ainult umbes 10 %. See arv oli mõned aastad tagasi veel väiksem, kuid hakkas suurenema pärast seda, kui Wales’i senat võttis vastu seaduse, et kõik 5-16-aasta vanused lapsed, kes õpivad Wales’i koolides, peavad õppima wales’i keelt. Seega on peredes praegu sageli nii, et lapsed oskavad wales’i keeles rääkida, kuid nende waleslastest Wales’is kõrghariduse omandanud vanemad mitte. Viimastel aastatel on avatud ka  mitmeid koole, kus kogu õpetus on wales’i keeles. Nendesse koolidesse panevad oma lapsed peamiselt keskklassi kuuluvad pered, mõned neist on just sellel põhjusel Wales’i tagasi kolinud.

Wales on kindluslosside maa: lõuna-, lääne- ja põhjapiirile, kus merelt võis alati karta  vaenlasete rünnakuid, ehitati 11. sajandist alates rohkem kui 400 kaitsekindlust ja kindluslossi. Enamikust on tänaseks järel varemed, kuid on ka neid, milles  siiani elavad  pered, kelle esivanematele  see kindlusloss on kuulunud. Suurem osa kindluslossidest on siiski külastajatele avatud. Mina külastasin mitut erinevat kindluslossi, kuid ühte, mida kindlasti soovisin külastada, ma ei saanudki minna, sest nii minu võõrustajapere kui ka kursuse koordinaator ütlesid, et kuna see on liiga uus ( ei ole isegi 500 aastat vana) pole see väärt külastamist. Niisiis nägin seda lossi vaid eemalt, kui sellest mööda sõitsime.

Wales’lane on  lisaks kenale välimusele ka sõbralik, abivalmis ja viisakas.
Wales’ist on pärit palju kuulsaid inimesi: Anthony Hopkins, Richard Burton, Tom Jones, Catherine Zeta Jones, Shirley Bassil ( Bondi filmide tüdruk), Bony Tyler, Rice Evans ( näitleja „Notting Hill“’is) on esimesed, kes meelde tulevad. Täiesti iseenesestmõistetavalt oodatakse sinult, et sa teaksid Gareth Bayle’i ja teisi kuulsaid Wales’i jalgpalli- ja rugbytähti.
Wales’i kuulsaimat  kirjanikku  Dylan Thomas’t peetakse 20. sajandi Shakespeare’iks. Näiteks muusik Bob Dylan  võttis austusest tema vastu oma perekonnanimeks kirjaniku eesnime. Ka Inglismaa kuningas Henry VII oli sündinud ja hariduse saanud Wales’is ning tundis uhkust selle maa ja tema  kultuuri  üle. Valge ja roheline tänapäevasel Wales’i lipul on Tudorite dünastia värvid.

Kõneldes Wales’i kultuurist, meenuvad kõigepealt ju meeskooride kõlavad laulud, eisteddfod ja rugby. Kirjanduses võib lugeda ka armulusikatest ( lovespoons). Esimene teadaolev armulusikas pärineb aastast 1667. Armulusika voolis puidust välja noormees ja  kinkis lusika neiule, kellega ta kavatses abielluda. Lusikas ei olnud mõeldud söögiriistana kasutamiseks, vaid oli n.ö. kihlasõrmus, millele  nikerdatud voolitud sümbolid väljendasid noormehe ootusi  tulevaseks kooselu kohta, isegi seda, mitut last noormees soovis oma tulevasesse peresse saada. Tänapäeval kingitakse selline lusikas lisaks armastatule ka sõpradele ja oma vanematele ning ise lusikat nikerdada ei ole vaja, sest neid saab osta suurematest suveniiripoodidest.

Wales’i muinasjutuliselt kaunis maastik meelitab inimesi läbima loendamatuid matkaradasid, kust avanevad hingematvalt ilusad vaated. Üks sellistest pärlitest on looduspark Brecon Beakons, kus lisaks looduse ilule asuvad kolm veereservuaari, millest saavad oma joogivee Wales’i kesk- ja lõunaosa elanikud. Reservuaaridest räägitakse ja neid näidatakse erilise uhkusega, sest enne nende rajamist suri igal aastal palju inimesi kooleraepideemiate tõttu, kuna puudus puhas joogivesi.

Muidugi tuli kõneaineks ka Brexit. Siin arvamused lahknesid, kuid minu võõrustajapere seisukoht oli, et kuna Wales’is on igasugune arstiabi ja ka arsti poolt retseptiga väljakirjutatud ravimid kõigile Wales’i elanikele tasuta, ei oleks õiglane, kui inimesed, kes asuvad nüüd Wales’i elama, sellest kõigest osa saaksid, sest nad ei ole eelnevalt sellesse süsteemi panustanud. Samas on Wales koduks väga paljudele erinevatest rahvustest ja erineva nahavärviga inimestele, kes on kõik sõbralikult ja rahumeelselt sellel maal aastakümneid kõrvuti elanud.

Miks on Wales’i lipul rohelisel ja valgel tagapõhjal punane tuldpurskav draakon? Valge värv sümboliseerib puhtust ja roheline maad, kuid draakoni osas on erinevaid põhjendusi. Üks enamlevinud selgitus on selline: kui roomlaste väed aastal 55 e.m.a. eesotsas Julius Caesariga Wales’i sisse tungisid, kanti sõjaväe ees suurt rauast draakonit, mille õõnsas sisemuses põlevad hõõguvad söed draakoni suus ja ninas olevatest aukudest suitsu- ja tuleleeke välja paiskasid. Kõige selle eesmärk oli Wales’i sõjaväge hirmutada. Kuid Wales’i elanikele meeldis selline draakon nii väga, et kui nad ükskord oma lippu kavandasid, panid nad sellel ka kuumusest punase draakoni.

Ja lõpuks: Wales’i elanikud ei ole ise kunagi oma maad nii nimetanud, maa nimi on Cymru ( mida hääldatakse’ kamri’) ja mis tegelikult tähendab ’sõber’.

Maire Ojang
inglise keele õpetaja