CLIL | Methodology and ICT Tools for Teachers Working with CLIL
CLIL | Methodology and ICT Tools for Teachers Working with CLIL
Kadi Aavik pakkus Audentese õpetajatele võimalust osaleda võõrsil õpetajate koolitusel. Valisin enda jaoks kursuse CLIL | Methodology and ICT Tools for Teachers Working with CLIL. Kõik all kirjeldatud sündmused leidsid aset 2017.
Kursuse valimine
Kui lugesin Audentese õpetajatele saadetud Kadi Aaviku kirja võimalusest lasta end koolitada Erasmus+ raames väljaspool Eestit, klikkisin kirjas olevale lingile ja püüdsin kuvale manatud veebilehelt leida endale sobivat kursust. Paraku jäi mulle mulje, et kõik need kursused on sellised, mis ei haaku minu teemaga, milleks on Computer Science. Kirjutasin sellest Kadile vastu ja ta saatis mulle teise lingi ning soovitas midagi ikka leida. Hakkasin siis põhjalikumalt kursuste nimekirja läbi lappama ja leidsingi mõned valdkonnaga seotud kursused paikades, mida oleks tore külastada.
Valimiseks olid mul järgnevad kriteeriumid:
- Kursuse teema pidi haakuma minu õpetatava valdkonnaga.
- Toimumiskoht pidi minu jaoks olema huvitav.
- Kursus pidi kestma piisavalt, et tutvuda kohaliku eluoluga.
Enamik kursuseid kestavad ühe nädala, kuid oli ka neid, mis kestavad kaks nädalat. Enamik toimumispaiku olid minu jaoks igavad, kuid oli ka neid, mis paelusid. Enamik teemasid mulle ei sobinud. Seega oli mul valikuvõimaluste arvu arvestades valikut lihtne teha.
Minu esimene valik oleks olnud üks kursus Bermudas, ent selle teema ei haakunud minu õpetatavaga üldse. Teine valik oleks olnud kreeka keele õppimine ühel Kreeka saarel, ent kohatu oleks olnud põhjendada selle kursuse läbimise vajadust sellega, et justnagu tahaksin teada saada, kust on pärit arvutiteaduse aluseks oleva matemaatika tähistus “pii”. Kolmas oli inglise keelega seotud kahenädalane kursus Maltal ning kuna ma õpetan inglise keeles ja seal ka kohalikud inimesed räägivad selles keeles, siis valisin selle. Valikute seas oli ka üks kursus Itaalias Lecces, ent arvasin saavat ka seda linna külastada, kui olen Malta kursuse läbinud.
Taotlemiseks oli vaja kirjutada eesti keeles, miks ma tahan seda kursust kasutada. Seejärel ootasin ning peale ootamist saabus teade, et ma võin nüüd koolitajaga ühendust võtta ja täpsemad tingimused välja uurida.
Olin valinud kursuse toimumisajaks suve, sest sel ajal pole kontakttunde. Uurisin, milline on ilm Maltal juulis — palav ja kuiv. 13 aastat varem õppisin ekvaatorile lähemal, ent sügisel. Seega mul puudus kogemus veeta nii pikalt sellises kliimas.
Kuna Kadi korraldas õpetajate lähetusi esmakordselt, oli ka tema jaoks palju uut. Kursuse maksumuse tasumisega oli lihtne, ent transpordikulu väljaselgitamine osutus väljakutseks. Lennupiletite hindu muudeti iga päev ja nii oli ilma ostmata keeruline plaani teha. Hakkasin koostama plaani Maltale minekuks ja Malta külastuse järgseks reisimiseks Itaalias. Kuna teadsin, et järgmise õppeaasta esimesed kontakttunnid on alles septembris, otsustasin peale kursust veel rännata kohtades, kus polnud varem viibinud. Plaani koostamiseks kulus kaks nädalat ja selle aja jooksul oli vaja otsustada, millise lennuga lähen, millisega tulen.
Toimumiskoht
Minu valitud kursus viidi läbi San Ġiljanis, mis on üks asustatuimaid linnu Maltal. Seal elavat kümme tuhat inimest, mis tähendab asustustihedust 6 400 inimest / km². Audentese kool, kus õpetan, asub Tondi asumis, mille pindala on 1,33 km². Tondil elavat neli tuhat inimest, mis tähendab asustustihedust 3 800 inimest / km². Võime ette kujutada, et San Ġiljani tänavail kohtame poole rohkem inimesi kui Tondi tänavatel. Giidi sõnul on paljud inimesed La Vallettast lahkunud San Ġiljani.
San Ġiljan võrdluses Tondiga
Näeme, et Tondi tänavad on sirged ja tänavate vahel olevad alad on kandilisemad kui San Ġiljanis. See tuleneb sellest, et San Ġiljan asub mere kaldal ning rannajoon tingib tänavate kuju. Samuti tingib selle maastik, sest San Ġiljan on oluliselt künklikum kui Tondi.
Juuresolevalt võrdluspildilt leiame San Ġiljani põhjaosast ETI Malta. Akronüüm ETI tähendab executive training institute. See on kool, milles õpetatakse inglise keelt ning sellega seonduvaid teemasid. Inglise keele õpetamine ja turism olevat Malta kaks suurimat tööstusharu. Seal koolis ma õppima asusingi.
ETI Malta koolimaja
Minu majutuskoht oli paarikümne minutise jalutuskäigu kaugusel Is-Swieqis, mis on San Ġiljani naaberlinn. Rahvaarvult on piirkonnad võrdse suurusega, ent pindalalt on Is-Swieqi ligi kaks korda suurem. Seda on tunda ka linnades liikudes: San Ġiljanis on inimesi kõikjal, Is-Swieqis on aga tänavalõike, kus ei ole parasjagu mitte kedagi näha.
Is-Swieqi asub San Ġiljanist läänes
Kursuseid toimus ühekorraga palju ja kõik osalejad pidid kuskil majutuma. Minuga samas hoones elasid mõned teisedki kursusekaaslased ning muud inimesed, kes samal ajal Maltal õppisid. Astolat Apartments on korrusmaja, mida minu õppimise ajal isegi Google Mapsi satelliidipildil veel polnud. See maja on nii uus, et vist isegi täna ei ole veel kõik korterid valmis. Minu sealoleku ajal lubati üks korter elamiskõlbulikuks teha 22. juuliks, aga ei olnud see korras veel ka nädal hiljem. Korterites, mis olid valmis, elasid õpilased. Teistesse korteritesse sai niisama sisse jalutada.
Minu korteris oli kolm magamistuba, köök-elutuba, vannituba ja pesuruum. Kahe inimese magamistoas elasin üksi. Naabertoas elas alguses belglane Frederik, kes osales aga ühenädalasel kursusel ning kelle asemele kolisid pärast tema lahkumist õed korealannad, kes tulid pooleks aastaks inglise keelt õppima. Kolmandas magamistoas, millel oli vaid väike aken sisehoovi, elas alguses üks poolakas, kes aga millalgi kadus ning kelle asemele peagi itaallane Massimo majutati. Kõigi kasutada olid külmik, sügavkülmik, mikrolaineahi, tavaline ahi, pesumasin, Wi-Fi, teler, kaks valamut, kapid, sahtlid köök-elutoas, diivan, diivanilaud … Pesumasin saadi tööle alles peale korealannade ilmumist. Wi-Fi ühendus loodi Massimo pealekäimisel ka, ent ilma Interneti ühenduseta. Massimo tahtis väga telerit vaadata, ent ka mitte ühtki telekanalit ei paigaldatud. Magamistubades ja elutoas on kliimaseade. Kui Eestis on korterites radiaatorid, siis seal on kütmise asemel vaja hoopis jahutada. Ka vee jahutamiseks on eraldi seade. Suur rõdu ühendas minu magamistuba elutoaga.
Majas on ka rääkiv lift, mis toimetas peale minu suhtlemist selle tehisintellektiga kiiremini, kuni ükskord suri.
Serblanna ja makedoonlanna ülesandeks olid abitööd ehitamises ja valmis korterite koristamine. Minu sealoleku ajal puhastati seda korterit tolmust vaid korra ning ülejäänud ajal tuli arvestada, et jalatallad olid pärast jalutamist hall-valget puru täis. Voodipesu vahetasid nad kaks korda. Muide, eelnimetatud põhjusel ei kasutata Maltal tekke, vaid seal on ainult lina peale tõmbamiseks.
Osa õpilasi elas Pembroke’s, osa San Ġiljanis, osa Is-Swieqis kes korteris, kes kohalike juures, kes hotellis. Minu majutuse eest maksti 50 € / päev. Siin Eestis, kui ma arvestan korterikulud majutuskuluks, kulus nt juunis kümme eurot päevas, nii et viiekordne vahe.
Kursus
Minu kursuserühmas õppis 13 õpetajat: Maryla, Daria, Barbara, Paulina, Aleksandra, Elwira ja Beata Poolast, Barbora Slovakkiast, Claudia ja Cristina Lõuna-Tiroolist, lászló Ungarist, Miro Tšehhiast, mina Eestist. Meid juhendas kohalik maltalanna Valerie. Meie seas oli keele-, aga ka bioloogia-, geograafia-ja füüsikaõpetajaid, mina ainsana arvutiteaduse õpetaja.
Kursuse õpetaja valerie zammit ja õpilased
Oli kursuseid, kus õpetajaks oli inglise keelt emakeelena kõnelev inimene, kuid Valerie emakeel on malta keel. Siiski, kuna inglise keelt pressitakse seal peale kõigile, oskavad maltalased üldjuhul ka inglise keelt. Valerie kõneles aeglaselt ja adutavalt.
Kui Valerie meile ülesande andis, siis selgitas kõigepealt, mida tuleb teha, küsis seejärel üle, et veenduda, et me tõesti mõistsime ülesande püstitust.
Esimesel nädalal tegelesime CLIL-ga. Kuigi ma olin selle kursuse ise valinud, ei andnud ma endale aru, et selle kursuse sisu mulle ka tõesti vajalik on. Kohe alguses tekitasin endale bloki ning ei soovinud väga harjutusi kaasa teha, sest ei leidnud kuidagi seost minu valdkonnaga. Kui aga nii Valerie kui ka kaasõpilaste selgituste kaudu mulle selgeks sai, mis CLIL on, siis hakkasin hindama ka kursust tervikuna positiivselt. Need neli tähte tähendavad Content- and Language-Integrated Learning. Paulina õpetab bioloogiat, lászló geograafiat, mina arvutiteadust — kuidas see kursus meid ühendas? Nimelt õppisime selle kursuse kaudu, kuidas õpetada oma valdkonda ja lisakeelt korraga. See lisakeel ei pea olema inglise keel, kuigi me tegime kõik harjutused inglise keelt silmas pidades. Näiteks kui füüsikaõpetaja Miro räägib oma õpilastele mehhaanilisest energiast, õpetab ta ühtlasi mehhaanilise energiaga seotud märksõnu inglise keeles õigesti hääldama.
Õppimine esimese nädala klassiruumis. Pappkasti jätsime järgmiseks koolipäevaks oma mapid, et ei peaks neid kaasas kandma. Kuva seinal on puutetundlik.
Õppisime väljendeid, mida kasutada katkestamiseks, katkestamise vältimiseks, enda väite selgitamiseks, teabe kontrollimiseks, enesekindluse, viha, viisakuse väljendamiseks, nõustumiseks ja mittenõustumiseks, osaliseks nõustumiseks, väljakutse esitamiseks, kahtlemiseks, kritiseerimiseks, vestluse plaanimiseks, läbiviimiseks ja lõpetamiseks, võrdlemiseks, soovituste tegemiseks, kokkuvõtmiseks, järeldamiseks, küsimiseks, blokeerimiseks, arengu raporteerimiseks … — talitluslik keel eri tasemetel.
Kui käsitlesime Bloomi taksonoomiat, siis blokeerisin selle teema enda jaoks ära, kuna ma ei mõtle õppetundi kavandades sellele, mis on analüüs, mis on rakendamine, mis on adumine, mis on hindamine, samas mida rohkem suutsin mõelda oma valdkonna peale, seda rohkem see kopp eest vajus. Ühes harjutuses pidime ühendama mõisted ja definitsioonid.
Mõned harjutused olid eri lünkade täitmise meetodite rakendamiseks.
Õppisime eristama õhukesi ja pakse küsimusi. Vastus õhukesele küsimusele on nt millegi definitsioon, kuid vastus paksule küsimusele on mõttetegevuse tagajärg.
Harjutasime dictoglossi. Sellesse ühendatakse neli keeleoskust: kuulamine, lugemine, kirjutamine ja rääkimine. Õpetaja loeb teksti ette. Õpilased kuulavad. Pärast teist ettelugemist teevad õpilased ülestähendusi. Kolmanda ettelugemise järel kirjutavad õpilased nii palju, kui suudavad, et etteloetud tekst kokku võtta. Seejärel võrdlevad õpilased paarides oma tekste ja konstrueerivad ühise kokkuvõtte ning tutvustavad seda teistele, misjärel võrreldakse originaaliga.
Eristasime BICS’i (Basic Interpersonal Communication Skills) CALP’st (Cognitive Academic Language Proficiency). Õpetajad, kes olid varem õppinud keeleõpetajaks, said sellega paremini hakkama. Esimest kasutame igapäevaselt tavapärases suhtlemises. Teise jaoks vajame nt teemale vastavat sõnavara.
Esimese nädala viimaseks koolipäevaks oli meie ülesanne ette valmistada esitlus, millega näitame, kuidas me õpetaksime enda valitud teemat CLIL-stiilis. Moodustasime rühmad vastavalt sellele, mida me õpetame: ühes pundis olid keeleõpetajad, teises bioloogia- ja geograafiaõpetajad, mina sattusin samasse rühma Miro ja Barbaraga ning teemaks valisime mehhaanilise energia. Meie ülesanne oli joonistada-kirjutada pilt näidates, kuidas kasutame oma õpetamisprotsessis CLIL-i viit C-d: communication, content, cognition, creativity, cooperation. Selleks harjutasime ka iga C’ jaoks hindamiskriteeriumide koostamist.
Esimese õppenädala viimasel päeval pidime esitlema, kuidas kasutades CLIL-i, toimetame mingil teemal oma õppetunni. Vaatlesime selleks eelnevalt tehtud esitlusi ja harjutasime.
Kaks füüsikaõpetajat ja arvutiteaduse õpetaja esitlevad CLIL-ga mehhaanilise energia õpetamist.
Waldorfi koolis õpetava ning juba teist korda CLIL-kursusel osaleva slovakitari barbora kujundatud esitlus CLIL-ga keskaegse Euroopa õpetamisest.
Alates esimese nädala kolmandast koolipäevast tahtsin harjutusi rakendada oma valdkonnas. Seal see võimalik ei olnud, sest teised õpetajad ei oleks siis osanud kaasa mõelda.
Üks esimese nädala ülesandeid oli esitleda rühmiti oma piirkonda. See siin on minu rühma esitlus. Kas tunned ära, milliste maade esindajad olid pundis?
Teisel nädalal tutvustas Valerie meile veebirakendusi, mida saame oma õpetamisprotsessis kasutada:
See on vaid väike osa pikast loetelust. Muide, ma olin varem vaid Google’i vahendeid kasutanud ning ülejäänud olid mulle kõik uued avastada.
Teise nädala viimaseks koolipäevaks oli meie ülesanne rühmiti ette valmistada WebQuest. See on uurimistegevus kasutades World Wide Webi. Mina eraldusin selleks tegevuseks senisest rühmast ning toimetasin oma WebQuesti ülesande püstituse kallal üksi, sest nii tundus optimaalne. Valmis ma seda ei jõudnud.
Ülemaailmse soojenemise töögrupi inimeste esitlus, milline võiks olla nende veebiuuring.
Lasime teha rühmapildi ning palusin igaühel kirjutada omakäeliselt enda nimi paberile. Seejärel valisin Gozol tehtud pildi taustaks, lõikasin inimesed klassiruumist välja, paigutasin nimesildid juurde ning vormistasin postkaardiks, mille lasime fotopoes välja printida. barbora, kes keskel istudes naeratab, kujundas ümbrise. Kinkisime selle kaardi mälestuseks oma õpetajale.
Kooliväline elu
Uutele õpilastele, keda on seal ilmselt igal nädalal, pakutakse koolimajas esimesel õppenädalal süüa jahutooteid ja juua Kinnie’t. Lisaks kutsutakse õpilased ühisele mereäärsele pitsasöömale ja joomale ETI rannaklubisse, mis pärast päikeseloojangut on restoran. Seda rannaklubi võivad kõik õpilased peale plastikkaardi saamist tasuta kasutada. Seal on bassein. Mina seal enne päikeseloojangut kordagi ei käinud, kuid teistelt kuulsin vastakaid hinnanguid. Sardiinlanna Maria Bonaria, kes märkas kõikjal prahti, tegi seda ka basseinis. Samas, mu uus naaber milaanolane Massimo kiitis, et olevat puhas koht. Ilmselt sõltus päevast ja seltskonnast.
17. juulil sõitsime Il-Belt Vallettasse. Meile näidati stereoinstallatsiooni Malta ajaloost ning tehti ekskursioon.
Il-Belt Valletta on mitmetasandiline linn. “Veidi kardan,” sõnas aleksandra, kui teda äärele pilditegemiseks paluti.
20. juulil sõitsime Blue Grottot kaema. Paadisõidu ajal näidati mõnda kohta, kus vesi oli eriliselt sinine. Pärast sõitu kasutasin võimalust supluseks ülisoolases soojas vees.
Taamal paistab Filfla saar, mille kohta kuulsin legendi: Lõuna-Maltal oli üks küla, kus inimesed olid allakäinud. Jumal otsustas nad põrgusse saata. Toimus maavärin ja küla hävines, vajus maa sisse. Ent põrguski neid ei tahetud ja see tükk maad sülitati veidi teises kohas välja. Saart on kasutatud täpsuslaskmise harjutamiseks, seal võib olla lõhkemata pomme, seal pesitsevad linnud ning inimesi sinna ei oodata.
22. juulil sõitsime Malta suuruselt teisele saarele Gozole, kus tutvustati Vittoria linna ja viidi järjekordsele paadisõidule, mis kulges Inland Sea’st kunagise Azure Window juurde ja tagasi ning mille kestel näidati meile oranže koralle.
Meie õpetaja üks lemmiktelesarju on “Game of Thrones” ja seda ilmselt ka sel põhjusel, et nii mõnigi stseen on filmitud Maltal. Juba esimese hooaja esimeses osas näidatakse meile Gozo lääneosas asuvat Azure Window’d, mis lagunes lõplikult märts 2017 ehk neli kuud enne minu saabumist.
26. juulil tutvustati üht templipiirkonda.
Mario tutvustamas Ħaġar Qimi
Ekskursioonideks jaotati õpilased mitmesse bussi. Kaasati kõik huvitatud kooli õpilased. Kui busse oli kaks, siis oli ka giide kaks. Need giidid tegid ekskursioone oma rühmale eraldi, nii et me pidime järgnema oma giidile, et pärast sama bussiga tagasi saada. Üks giid on Mario, kes õpetab ka inglise keelt. Ta selgitas nt, et Maltal ei ole sidewalk, vaid on pavement. Tomato kirjutatakse küll ühtmoodi nii Ameerikas kui ka Maltal, aga sellel saarel hääldatakse /təˈmɑː.təʊ/. Kui sõitsime bussiga silla alt läbi, siis tegemist polnud tunneli, vaid läbikäiguga, mida nimetatakse inglise keeles underpassiks.
Mario teadis palju rääkida ja kui tal võimalus oli, siis ta ka rääkis. Nii õllest kui shearwaterist, samuti taimedest. Sain näha, millised on kaarobiviljad ning milliseid põõsaid kasutati varjumiseks. Fennel mulle ei meeldi, aga rosmariin on hea. Suured okkad on thorns, väikesed prickles. Kui aga uurisin talt, miks ei või palja ülakehaga ringi jalutada, vastas ta: “You ask too much.”
27. juulil sõitsime ainsasse allikaga linna L-Imdinasse. Kujuta nüüd ette, et seal elab ainult 300 inimest! Linn olevat vaikne laste puuduse tõttu.
Giidid soovitasid turistidele kokkulepitud kohti. Üks selline oli POINT DE VUE’ restoran L-Imdinas, kus meil oli küll tunnike aega, aga tellimuste täitmisega jõuti minuni alles viimaseks veerandtunniks, nii et selle portsjoni Malta burgeri söömisega tuli kiirustada. Aga poolalased said oma suure pitsa alles pärast mind, nii et ma jõudsin ka itaallannade järelejäetud koogid lõpuni süüa.
Järeldus
Kaks nädalat Maltal oli minu jaoks liiga vähe. Arvasin, et selle ajaga jõuan saare risti-põiki läbi matkata, ent see polnudki kõige olulisem. Minu igapäeva toimetuste hulka kuulus suplus merevees, kuhu läheksin hõljuma veelgi. Kuna vihma kunagi ei sadanud ja õhutemperatuur püsis stabiilsena, ei olnud vaja pead murda, mida selga panna. Mulle hakkas meeldima naaberlinn Pembroke, sest seal oli loodus lopsakam, seal sai korjata küpseid viina- ja viigimarju ning sooritada vettehüppeid tormisel kaljusel rannal. Seetõttu läheksin Maltale uuesti. Samas, minu kogemused tuginevad elule organiseeritud majutusega ning põhitegevusega, milleks oli õppimine. Ma ei tea, kas naudiksin sealset eluolu ka siis, kui neid ei oleks. Ilmselt riputaksin Pembroke’s ripptelgi kahe puu vahele, supleksin meres, toituksin nimetatud viljadest ja Bio Market Malta poekraamist, sõidaksin ringi kohalike Tallinja bussidega makstes 12 päeva eest 15 €, ammutaksin joogivett väidetava CAIM LTD automaadist 10 senti / liiter ja pesuvett Sliema joogivee kraanist, leotaksin San Ġiljanis valminud kaktusevilju vees ja naudiksin nende mustikamaitset.
Kas ma õpiksin veel midagi ETI Maltas? Ma arvan küll, kui neil on mulle midagi asjalikku pakkuda, kasvõi inglise keelt kõrgel tasemel. Seal õpitut on väga palju. Väga palju on erinevaid meetodeid ja vahendeid õppetunni ülesehitamiseks ja sisustamiseks ning ma tahan nüüd selle kõik läbi seedida, et oma õpetamise kvaliteeti tõsta.
Kokkuvõte
Osalesin Erasmus+ raames 17.–28. juulil 2017 Maltal San Ġiljanis ETI Maltas toimunud CLIL | Methodology and ICT Tools for Teachers Working with CLIL’i kursusel. Õppisin juurde meetodeid ja vahendeid õppetundide ülesehitamiseks ja sisustamiseks ning soovin neid kasutada edaspidi enda juhendatavates kontakttundides. Minuga samas rühmas oli veel 12 õpetajat, pluss meie õpetaja Valerie Zammit, kes rääkis selgelt inglise keelt ning veendus õpilaste ülesande adumises rääkides ka tagasisidet. Õpilastele korraldati väljasõite Malta eri piirkondadesse, kus giid selgitas mitte ainult kohta, vaid ka inglise keelt. Majutusin korteris koos teiste õpilastega. Malta ei ole minu jaoks ammendunud, nii et võimalusel läheksin sinna uuesti.
Kalmer Piiskop
IT teacher