„PISA, Finnish and European education systems“

Audentese erakooli bioloogiaõpetaja Külli Relve viibis 31. juulist 4. augustini Erasmus+ KA1 õpirände programmi raames Soomes Joensuus, kus toimus Soome haridussüsteemi tutvustav koolitus.

2017. aasta augusti alguses osalesin Erasmus+ K1 programmi raames Joensuus kursusel „PISA, Finnish and European education systems“.

Mullu ilmus Eesti ajakirjanduses mitmeid artikleid, kus räägiti Soome haridussüsteemi suurtest muutustest sh üleminekust aineteülesele õppele. Väidetavalt pidi 2020. aastal rakenduva riikliku õppekava järgi loobutama gümnaasiumiõppes õppeainete tavapärasest õpetamisest. Varasematel aegadel erinevate rahvusvaheliste keskkonnaharidusprojektidega töötades oli meil tihe koostöö soomlastega, kuid praegu ei teadnud palju soome koolidest ning otsisin võimalust saada selgemat pilti uue õpetamisviisi ideoloogiast ja rakendumise võimalikkusest. Programmi järgi oli plaanis tutvuda ka PISAs ilma tegevate Aasia maade haridussüsteemidega. Seega olid ootused kursusele kõrged.

Kursuse korraldajaks oli Joensuu gümnaasiumi direktor Esä Räty, kes koolitöö kõrvalt juhib oma koolitusfirmat EduKarjala. Peamiselt keskenduti soome koolisüsteemi tutvustamisele, lektorite seas oli koolijuhte, metoodikuid, haridusametnikke ja tugisüsteemide juhte. Rääkisime õppetöö korraldusest, õppekavadest, õppematerjalidest, õpetajatest, keeleõppest, usuküsimuste käsitlemisest, õpilaste edasiõppimise valikutest ja võimalustest, õpetajaharidusest jpm. Külastasime koolimaju, ainekabinette, raamatukogusid, koolivaheaja tõttu ei saanud kahjuks külastada õppetunde. Kõige selle põhjal võin kinnitada, et nii õppesisus kui ka vormis on Soome ja Eesti koolides palju ühist. Mõistagi saab sealne jõukam ühiskond lubada uhkemaid koolimaju ja moodsamaid tehnilisi õppevahendeid, kuid näiteks minu eriala – bioloogia ja teiste loodusainete õppesisu, õppematerjalid ja ka kasutatavad meetodid on vägagi sarnased, samuti probleemid, mida õpetajatel tuleb igapäevaselt lahendada. Laiemalt vaadates on meie haridussüsteemide erinevused siiski märkimisväärsed. Pea kõik lektorid rõhutasid, et Soome haridussüsteem tugineb usaldusel: ühiskond usaldab kooli, lapsevanemad usaldavad õpetajaid, õpetajad usaldavad juhtkonda, omavalitsus usaldab direktoreid ja need omakorda õpetajaid. Omavalitsus ei inspekteeri koole, ei korraldata riiklikke tasemetöid ega eeldata, et mõni lüli on nõrk ega toimi nii nagu tarvis. Teatavasti välditakse seal hariduslikku kihistumist ja koolid on enamasti võrdselt tunnustatud. Õpetajaharidus on populaarne ja vastavatele erialadele on tihe konkurents. Hästi on arenenud ametikoolide süsteem ja sinna suundub 80% põhikoolide lõpetajatest.

Arutuse all olid ka haridusuuringud ja PISA-test. Siinkohal sattusin Eesti esindajana tahtmatult tähelepanu alla, sest pidin vastama küsimustele meie koolikorralduse kohta ja selgitama, kuidas me saime Soomest parema tulemuse. Kursuse korraldaja leidis meie edu üheks põhjuseks olevat asjaolu, et meil on veel töötamas vanema põlvkonna õpetajaid, keda Soome koolides on üha vähem. Mulle tundus see üsna veenev.

Kokkuvõttes võin öelda, et sain hea ülevaate Soome koolisüsteemist ja kuulsin kaaskursuslastelt üht-teist Kreeka, Hispaania, Poola, Rumeenia ja Itaalia kooliõpetuse kohta. Sain selgeks, et Soomes 2020. aastal rakenduv uus õppekava toob kaasa mitmeid uuendusi, kuid õppeainetest loobumise plaane seal tegelikult ei ole. Küll aga käib aineteülese õppe katsetamine, proovimine ja lahenduste otsimine seal praegu samamoodi nagu ka meie koolides.

Loen EduKarjala koolituste kohta

Külli Relve
bioloogiaõpetaja

Jalus