Spordigümnaasium

10. klassi rebastest said täieõiguslikud gümnasistid

21.09.2016

Igal sügisel ootab 10. klassi õpilasi mitu päeva kestev rebaseks olemine, mille läbimisel saavad kõigist täieõiguslikud gümnaasiumipere liikmed. Järgnevalt saate lugeda 10. klasside lennujuhataja Kristel Kiensi mõtteid rebaste hommikustest tegevustest.

Juba rattaga hommikul kooli poole kiirustades olin põnevil ning märkasin mõtteid, mis jutustasid erinevatest stsenaariumitest, mis kõik saama hakkab rebaste hommikutel. Muidugi olid mu enda ristimise kogemused üsnagi kaua aega tagasi, kuid miskit tuli ka endale nendest aegadest meelde. Seega kogesin neil hommikutel nii toredat äratundmist mõnede tegevuste osas kui ka üllatavaid hetki.

Kõigepealt siis natuke nendest „vanadest tuttavatest“ tegevustest, mis olid osa hommikurutiinist ka siin. Esiteks siis „mõnusad“ hommikusöögid, kus olid kombineeritud osavalt erinevad maitsed, nagu näiteks kala koos „toitva“ pudruga, mis maitsestatud maasikamoosi asemel arvatavasti millegi soolakamaga. Sinna juurde muidugi korraliku noore kombel järgnes hammaste pesu ja hambapasta oli kohe kindlasti „vürtsikam“ kui tavaliselt kasutatav. Seda võis järeldada juba nendest huvitavatest näoilmetest ja kergelt öeldes hapudest nägudest, mis sellele tegevusele järgnesid.

Tavaliselt jätkus hommik korralikele sportlastele kohaselt võimlemisega, kus tulid need esimesed üllatused, mida mina omal ajal päris kindlasti ei kogenud. Üheks meeldejäävamaks oli kindlasti tantsuvõistlus, kus kaks klassi omavahel said ennast proovile panna uuenduslike tanstumuuvide näitamisega. Vahel saadi ka enda viskekäsi „soojaks“ juba hommikul, kui tegevuseks oli munaloopimine. Seal oli mõni osavam kohe nii sujuva käega, et muna ei läinud maha kukkudes isegi mitte katki.

Muidugi olid kõigi tegevuste saateks gümnasistide „ergutavad“ sõnad ja hüüded. Kui korralduskomisjoni hinnangul oli vaja noorte rebaste distsipliini arendada, lasti käiku vile, mille tulemusel kõik nagu üks mees pikali viskasid ja jalgu-käsi siputama hakkasid. Vahel ei puudunud hommikuvõimlemisest ka väike limbo või jänkuhüpped pargist õpilaskoduni tagasi.

Kui virgutav hommikuvõimlemine läbi sai, koguneti õpilaskodu ees korralikult rivisse. Seal saadeti rebaseid tuppa ajugümnastika harjutustega. Kuulda sai rebaste esituses nii lauluviisi kui ka tsiteeriti peast rebaste vannet. Seejärel turgutati neid veel ka pärast tegusat hommikut „energiajoogiga“, mille maitse võis nii mõnekski ajaks meelde jääda.

Kokkuvõttes olid need kolm hommikut üsnagi meeleolukad nii noortele uutele tulijatele ehk rebastele, vanadele kaladele ehk lõpuklassi õpilastele ning kindlasti ka kõrvaltvaatajana mulle kui rebaste lennujuhatajale.

Kiidan noori, kes nendes tegevustes kaasatud olid ning kuigi tuli läbi teha ka palju „mitte kõige mõnusamaid“ hetki, siis usun, et meelde jäävad need hommikud pigem positiivse mälestusena kooliajast.