fbpx

Tagasiside

Meie jaoks on oluline Sinu tagasiside, et saaksime pidevalt areneda ja vastata Sinu ootustele. Kirjuta siia, mis Sulle meeldib või mis saaks järgmine kord olla paremini.
Otsi
 

Uudised

SPORDIGÜMNAASIUMI UUDISKIRI

2021. aasta uurimistööd

07.06.2021

Sel aastal kaitses spordigümnaasiumis oma uurimistööd 40 õpilast. Nagu ikka, puudutas suur osa töödest sporti, tervist, toitumist ja und. Palju oli ka praktilisi töid: otsiti liivakastidest parasiite, koostati luulekogu ja retseptiraamat, mõõdeti klassiruumis süsihappegaasi kogust, töötati välja maastikumäng ja lauamängud, korraldati õpilastele lõpukella üritused, uuriti arvutinägemist, pandi kokku kunstinäitus jne.
Uurimistöö protsess kestab terve aasta ja on alati üsna sarnane. Kui esimesel kollokviumil kõlab nii mõnegi õpilase hääl ebakindlalt, siis teekonna lõpuks saavutavad kõik enesekindluse ja koguvad avalikuks esinemiseks vajalikke oskusi.
Sel korral toimus kaitsmine distantsõppe tõttu sama moodi nagu eelmisel õppeaastal, st veebis. Kasutasime õpilastele juba koduseks muutunud Teamsi, mis on väga hea keskkond veebipõhiseks suhtlemiseks ning info ja esitluste jagamiseks. Õpilased olid kaitsmiseks hästi valmistunud ja tulid juba harjumuseks saanud distantsolukorras edukalt toime.
Alates septembrikuust võivad kõik huvilised uurimistöödega tutvuda meie veebiraamatukogu vahendusel. Mõne põneva töö autoril palusime aga jagada uurimistööga seotud kogemusi juba siinses uudiskirjas.

„Leegid leevenevad luu(l)es“
Anne-Mai Melles, 11.d
Minu uurimistöö koosnes luulekogu „Leegid leevenevad luu(l)es“ avaldamisest ning seda luulekogu enim mõjutanud autorite elu ja loomingu käsitlusest, kus kõige põhjalikumalt vaatlesin Andres Ehini viljeletud sürrealismi.
Uurimistöö andis mulle võimaluse avaldada enda loomingut, mis muidu poleks ilmavalgust näinud. Luulekogu avaldamise juures oli kõige raskem enda hing lahti laotada ja seda teistel sirvida lasta. Ühtlasi õpetas luulekogu loomine ja avaldamine mulle seda, et kõiges ei saa olla perfektne. Lõpuks loeb ikkagi see, kuidas sulle endale sinu looming meeldib ja kui sügavalt puudutad sellega teisi inimesi, kasvõi väheseid.
See tunne, kui hoidsin lõpuks oma luulekogu käes, oli kirjeldamatu! Kõik need raskused ja kahtlused olid äkki kadunud. Minu töös mängis suurt rolli õpetaja Toomas Uuskam. Olen tänulik, et just tema oli mu juhendaja, sest sain oma küsimustele alati kiire vastuse ja positiivse tagasiside.
Neile, kellel seisab uurimistöö alles ees, panen südamele, et kõige tähtsam on valida meelepärane teema. Kui protsess on nauditav, siis jõuad tulemuseni nagu muuseas.

„Armastuse teooriad. Õpilaste armastuse kogemused Audentese spordigümnaasiumi näitel“
Maarja Plaser, 11.d
Valisin armastuse teooriate teema, sest tundsin huvi, kuidas on kogenud meie kooli gümnaasiumi õpilased armastust. Mind motiveeris kõige rohkem see, et tahtsin teada lõpptulemust ja näha üldist pilti. Samuti polnud keegi varem meie koolis niisugust teemat uurinud.
Huvitav oli töö käigus lugeda õpilaste arvamusi ja kogemusi. Kuna see teema on üsnagi isiklik, olin õnnelik, et päris paljud vastasid küsitlusele siiski väga avatult ja põhjalikult. See andis parema ülevaate ning oli töö seisukohalt oluline.
Kokkuvõtteks olen oma tööga väga rahul. Tähtaegadest kinni pidamine ei olnud kõige keerulisem, kuid vahel juhtus küll, et asjad kuhjusid lühikesele ajavahemikule. Uurimistöö koostamine andis muu hulgas palju teadmisi vormistuse ja ülesehituse kohta.
Loodan väga, et järgmistel aastatel valivad õpilased uurimiseks rohkem neid teemasid, mida pole veel käsitletud. See rikastaks uuritavates valdkondades ka teiste õpilaste teadmisi.

„Psühholoogiliste faktorite mõju sportlase edukusele“
Ragne Rahuoja, 11.c
Teema valimisel sai määravaks minu isiklik huvi käsitletava valdkonna vastu, sest just nii on motivatsioon uurimistöö tegemisel kõige tugevam.
Kogu protsess kulges üsna ladusalt: leidsin kooli ja treeningute kõrvalt piisavalt aega töö kirjutamiseks, pisemate probleemide tekkimisel aitas juhendaja need kiirelt lahendada ning ka kaasõpilased, keda töö käigus intervjueerisin, olid väga vastutulelikud.
Sain uurimistööd tehes uusi teadmisi spordipsühholoogias ning peale selle õppisin oma mõtteid paberil selgemalt väljendama, publikule esinema ja ka aega paremini planeerima. Ühtlasi oli terve töö valmimise protsess omamoodi pidulik, sest tegemist oli esimese tööga, mille tulemus kajastub gümnaasiumi lõputunnistusel.
Raske on sõnadesse panna seda meeletut rõõmu ja uhkustunnet, mis mind peale töö kaitsmist valdas. Kui kuulsin tööle osaks saanud head tagasisidet, siis kustusid mu mälust kõik vahepealsed tööga seotud negatiivsed emotsioonid. Nüüdseks on alles jäänud vaid rõõm ja uhkus valminud töö üle ning kogemused, mis edaspidi tulevad kindlasti kasuks.

„Liivakastides levivad ohtlikud parasiidid“
Kahru Männik, 11.d
Tegin uurimistöös koostööd Tartu Ülikooli laboriga. Meie eesmärk oli tuvastada, kas ja missugused parasiidid levivad Tartu liivakastides ning kes neid levitavad.
Proovide kogumisel saime abi: proove saadeti nii Tartust kui ka mujalt Eestist. Veetsin mikroskoobi taga keskmiselt kolm-neli tundi päevas. Kui leidsime parasiidi muna, siis eraldasime selle proovist ning hiljem eraldasime ka parasiidi DNA. Sellega oli seotud ka teadusele omane tagasilöök: DNA-proovid kahjuks ei andnud tulemust, kuna DNA oli liiga katkine. Selle võis põhjustada suvine päike, mille UV-kiirguse all DNA kahjustub. Sellest hoolimata saime parasiite siiski määrata morfoloogia abil.
Selgus, et Tartu liivakastides levivad mitmesugused parasiidid: kokku leidsime 37 parasiiti viiest eri taksonist. Kõige enam esines kassi kõõrdpead (Ancylostoma sp.), kes hõlmas leitud parasiitidest 46%. Tegu on tavalise kasside siseparasiidiga, kes inimesele ohtlik ei ole. Paraku leidsime ka inimesele ohtlikke parasiite, näiteks kassisolkme (Toxocara cati) ja Eucoleus aerophilus’e.
Tänu uurimistööle sain kinnitust, et soovin minna edasi õppima ülikooli mikrobioloogiat või geenitehnoloogiat.

„Maastikumäng Tuhala karstialas“
Saskia Ormak, 11.d
Minu uurimistöö oli praktiline ja selle töö käigus loodud mängust saavad kõik soovijad Tuhala karstialal osa võtta.
Selle töö tulemusena on Tuhala karstialal nüüd 11 infosilti, millelt on võimalik saada teavet seal asuvate huvitavate ja omapäraste loodusobjektide kohta enda nutitelefoni abil, kasutades QR-koodi lugejat. Peale infosiltide koostasin põneva 4 km orienteerumismängu, mida suudavad läbida nii noored kui ka vanad, nii kooligrupid kui ka perega puhkajad ja turistid.
Uurimistöö tegemise ajal sain veel kord kinnitust, kui ilus on Eesti: nautisin Tuhala karstialal kõiki nelja aastaaega.
Töö kirjutamine oli aga üks suur peavalu. Pidevalt püsis kuklas kartus, et midagi on tegemata. Päris kaua läks aega, et aru saada töö jaotusest ehk sellest, mis on teoreetiline ja mis praktiline osa. Aga siis, kui köidetud töö kätte sain, oli võimas tunne. Olen siiani väga rahul ja õnnelik!
Kõigile tulevastele uurimistöö kirjutajatele soovituseks: kui juhendaja annab ülesande, siis tehke see kohe ära.

„Bonifatiuse Gildi kroonika“
Liisbet Pill, 11.c
Kirjutasin uurimistöö raames kroonika. Selle koostamine tundus algselt veidike lihtsam, kui tegelikult oli: kooli ja trennide kõrvalt oli nii mahukat tööd raske teha. Õnneks olin alustanud tööga juba varasuvel: kui koolielu taas peale tuli, oli mul suur osa tehtud. Olin läbi töötanud kogu vajaliku materjali ja kirja pannud raamatu algse teksti.
Esialgu arvasin, et raamatu kirjutamine ning ühe maja ajaloo ja asutuse tegemiste kirja panemine ning info otsimine on piisav uurimistöö, aga poole aasta pealt selgus, et on vaja midagi juurde teha. Nii lisandusid töösse raamatuga seonduvate inimeste intervjueerimine ja vastuste analüüs.
Olin täiesti kindel, et kui ma töö ära kaitsen, siis saabub õnnejoovastus. Aga kõik toimus kuidagi nii sujuvalt, et midagi sellist ei tekkinud.
Uurimistöö tegemine õpetas aega planeerima ja ootamatuid probleeme lahendama ning andis suure kogemuse. Kõige olulisem on see, et sa valid töö sisetunde ja huvide järgi. Kõik oleneb sinust endast, kui palju sa tahad ja soovid. Õige on alustada uurimistöö tegemist juba suvel, sest siis on kooliajal lihtsam.

„Laua taastamine“
Katriin Hansalu, 11.d
Minu uurimistöö oli praktiline: taastasin vanaaegse laua. Tegu on minu esivanemate mööbliesemega ja seetõttu on see laud mulle eriti oluline.
Praktilist tööd alustades kartsin, et midagi võib valesti minna. Kuid sellest hirmust sain ma üle ning alustasin vapralt oma tööga. See oli väga huvitav ning olen rahul, et just selle teema enda uurimistööks valisin.
Omandasin palju restaureerimistarkusi selle kohta, kuidas vanaaegset lauda ise taastada. Praktilise töö lõppedes olin väga õnnelik, vaadates mööblieset, mille olin oma kätega korda teinud ja mis nüüd sobitub ideaalselt minu tuppa.
Uurimistöö teoreetilises osas rääkisin lähemalt laua taastamise põhimõtetest ja Eesti talumööblist. Töö käigus sain teada uusi asju: näiteks kui taastatav ese tundub väärtuslik, tasuks pöörduda muinsuskaitseameti spetsialisti poole.

 

Jalus