ERAKOOL

3.b klass käis tunde tegemas muuseumis

08.02.2021

3.b klass käis veebruari alguses oma koolipäeva läbi viimas Eesti Vabaõhumuuseumis. 3.b klass koos klassijuhataja Tiina Rumiga kirjutavad:

Esimene muuseumitund oli „Koolitund 1910″. Alguses tutvustati koolimaja ja vana aja koolisüsteemi ning räägiti, kuidas vanal ajal elati. Lapsed said teada, kuidas sel ajal koolis käidi ja kuidas õpiti. Õpilased said ka ise päris tunnis osaleda. Koolipreili käis kaardikepiga ringi ning kontrollis küünealused, kõrvad ja juuksed kohe tunni algul. Siis loeti meieisapalve ja tund võiski alata. Kontrolliti kuulamisoskust, prooviti sule ja tindiga ilukirja ja kui kirjutamine juba enam-vähem välja tuli, siis tehti diktaat, kus koolipreili vanasõnu ette luges. Oli päris keeruline kuulata, meelde jätta, ilukirja teha ja vaadata samas, et mõni tindiplekk paberile ei potsataks. Koolipreili lohutas, et eks alguses tule neid tindiplekke ikka mitu. Igatahes, kes ei saanud paberile tindiplekki, see sai endale tindised sõrmeotsad. Lõpetuseks veeriti lugemikust vana aja kirja perekonnast. Enamusel tuli veerimine hästi välja, kuid mõni mõtles ka sõnu juurde ja juhtus ka seda, et koolipreili mõistis, et kodune lugemine tegemata ja vaja peale tunde siis uuesti harjutamiseks ette võtta. Tunni lõpuks said kõik kiita väga hea käitumise eest tunnis. Iga õpilane sai kirjatüki endale mälestuseks ja kõiki premeeriti Kuie kooli tunnistusega.

Teine muuseumitund oli „Talurahva tööriistad”. Koolist Sepa tallu minekul kohtasime metskitsi. See oli talvises metsas üks tore kohtumine. Käisime rehielamus, kus räägiti viljakasvatusest ja seda, kuidas lõpuks viljast leiba saab. Lapsed said teada, millised olid vanal ajal naiste ja meeste tööd. Prooviti ära ka käsikivi keerutamine, mis oli vanasti tüdrukute ülesanne. Saadi teada, et kui tüdruk suutis kaks kotitäit vilja käsikiviga teha, siis võis ta mehele minna. Meie klassi tüdrukud said teada, et sinna on neil veel aega, sest kel olid käed liiga lühikesed või kellel jõudu nappis. Poisid olid hakkamist täis ja arvasid, et kindlasti teevad tüdrukutele ära, kuid ega vanarahvas muidu öelnud, et „uhkus ajab upakile”. Poisid jäid tüdrukutega võrdsesse seisu.
Sepa kodus oli perenaine, kes tutvustas seda, kuidas lambaid pügatakse, kuidas villa kraasitakse ja kuidas lõpuks villast lõng saab. Lapsed said näha voki ketramist ja kedervarre keerutamist. Vaadati üle ka kodused abivahendid. Tutvuti presslaua ja petrooleumi lambi kasutamisega. Samuti jäid silma selle kodu mänguasjad, mis olid pererahva tehtud. Tüdrukud nägid ära vana aja Barbie nuku, mis loomulikult oli tavaline kaltsunukk.
Sepikojas vaatasime üle sepa tööriistad ja ka tehtud tööd. Prooviti ka sepahaamrit maast tõsta. Kahe käega said kõik selle ikka maast üles tõstetud. Lõpuks võeti ette puude saagimine. Kõik said kahemehe saega puid saagida, ka õpetaja pani käe külge. Meeskonnatöö oli hea: kes hoidis puud, kes sättis ja kes saagisid. Külma ilmaga tuli töö tegemisel ka veidi sooja põue.

Tundide lõpus oli võimalus ka üks lumemöll teha – hüpates pehmesse äsja sadanud lumme ilusas metsaaluses. Kooli jõudes oli kõigil meel hea ja kindlasti sai nii mõnigi koolis õpitud asi kinnistamist.