fbpx

Tagasiside

Meie jaoks on oluline Sinu tagasiside, et saaksime pidevalt areneda ja vastata Sinu ootustele. Kirjuta siia, mis Sulle meeldib või mis saaks järgmine kord olla paremini.
Otsi
 

Uudised

ERAKOOL

9.a ja 9.b klass seikles Peipsi ääres

19.10.2022

Oktoobris käis 9.a ja 9.b klass Peipsi ääres. Külastati Alatskivi lossi, Peipsimaa muuseumi ja sibulatalu. Peipsi järv ja Sibulatee kõlasid piisavalt põnevalt, salapäraselt ja ahvatlevalt, et seal tunde veeta. Peipsi järv on üks Eesti pärimuskultuuri piirkond. Võib-olla nägi keegi seda järve esimest korda elus. See on sama suur kui meri. Kohalikud kutsuvad seda nii, mereks! Selle ääres elavad vanausulised, kes on tuntud eelkõige sibulakasvatajatena. Alatskivi lossis tutvuti baltisaksa kultuuriga ja nähti nii mõisahärraste kui –teenijate elu. Lossi teisel korrusel asus helilooja Eduard Tubina muuseum. Palju sai teada meie suurest heliloojast, Eesti esimesest balletist „Kratt”, 10. sümfooniast ja mitmekümnest koorilaulust. Muuseumis oli tõeliselt tore väljapanek.

Õpilased kirjutavad õppekäigust
Annet Elizabeth, 9.b:
Alatskivi lossis räägiti meile, et seal elas 19.sajandil perekond Nolckenid. Loss on rajatud Šotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. Alatskivi loss on väga suur ja ilus, seal on peasissepääsu juures hiiglaslik rõdu ja palju torne, nagu ühel korralikul lossil olema peaks, ka lossiaed on ilus. Nägime ka lossi keldrikorrust, kus olid vahakujud lossis töötanud inimestest. Alatskivi lossis saab pidada ka igasuguseid üritusi, näiteks pulmi või suuremaid sünnipäevi.
Peipsimaa muuseumis saime rohkem teada vanausulistest ja nende kommetest. Kahjuks, kui meie seal käisime oli päris muuseum küll remondis, aga saime ikka oma kogemuse kätte. Vanausulistele on väga tähtis usk Jumalasse. Neil on kindlad reeglid, kuidas peab elama, kõik peavad käima kirikus ja paluma oma pattude eest andeks, isegi lapsed. Kirikusse minnes peavad naised ja tütarlapsed kandma peas rätti.
Viimasena nägime sibulaid kasvamas ning saime ise ka proovida maitsvaid sibulapirukaid ja juua samovarist teed. Oli tore sõit, saime uusi teadmisi ja kogemusi.

Ester, 9.a:
Mulle meeldis Sibulatee ekskursioon. Alatskivi lossi arhitektuur oli huvitav ja põrandate muster oli väga unikaalne. Vanausuliste muuseumis sain teada palju uut, nagu see, et on vahe, kas tehakse risti kahe või kolme sõrmega ja et teed joodi nii, et suhkrutükk pandi põske. Esimest korda sõin Kostja talus sibulapirukat, mis mulle tõesti maitses, sest tavaliselt ma pirukaid ei söö.

Elisabet, 9.b:
Alatskivi lossis me saime teada rohkem lossi ajaloost ja kunagistest lossi elanikest. Oli väga huvitav vaadata vanu mööbli esemeid ja maale. Pärast me läksime keldrikorrusele, kus me nägime vahast tehtud skulptuuride näitust. Skulptuurid olid tehtud nendest, kes töötasid ja elasid seal lossis.
Peale Alatskivi lossi külastamist läksime me Peipsimaa muuseumi. Muuseumist räägiti meile väga palju vanausust. Me saime teada, et Eestis elab ligikaudu 10 000 vanausulist inimeset. Selle kandi koolides on siiamaani vanausuga seotud tunnid ja pühapäeviti vanausulised käivad kirikus.
Mulle väga meeldis see väljasõit. Minu jaoks see oli väga huvitav ja tore. Loodan, et ma saan veel külastada seda imelist paika.

Nii veetsid õpilased terve päeva looduskaunis ja maalilises kohas Eestis. Õpilased said teada, et eri aegadel ja erinevates paikades on palju ühist, see on kultuur, mis teeb ühiskonna unikaalseks.

Jalus