ERAKOOL

9. klasside õppekäik Peipsi äärde

04.10.2021

Traditsiooniliselt on 9. klassid igal sügisel vene keele tundide raames käinud õppereisil Venemaal, Peterburis. Arvestades praegu kehtivaid piiranguid, siis toimus sel aastal väljasõit Peipsi äärde. Bussisõit sinna oli pikk, kuid kaasas oli giid, kes tutvustas kõigile vene keeles huvitavaid teadmisi Eesti ajaloo kohta.

Esimene peatus tehti Peipsi järve ääres. Peipsi järv on Venemaa piiril asuv Eesti suurim järv, mis on oma suuruselt neljas järv Euroopas. Mööda Peipsit kulgeb Euroopa Liidu idapiir. Peipsi on ka üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, selles on umbes 36 kalaliiki. Paljusid Peipsi ääres leiduvaid kive seostatakse ka eesti rahvuseepose Kalevipojaga. Et saada osa kohalikust kala kultuurist, söödi lõunasöögiks praadi, kuhu juurde kuulus maitsev kalakotlett. Edasi sõideti mööda Varnja-Kolkja tänavküla. See ainulaadne tänavküla on 8 kilomeetri pikkune, kus paiknevad tihedalt koos majad ning kust väikesed põiktänavad viivad järve äärde. Giid rääkis majade vahel asuvatest vanausuliste kirikutest, mis olid pisikesed, kuid uhke välimusega.

Järgmisena külastati Kolkja vanausuliste muuseumi. Muuseumi töötaja oli temperamentne ja tema juttu oli väga huvitav kuulata. Ta rääkis õpilastele vanausuliste ajaloost ja traditsioonidest. Muuseumis oli näha kõikvõimalikke vanausulistelt saadud esemeid – ikoonid, pildid, riided ja palju muud. Õpilastele räägiti, et vanausulistel olid omad ranged reeglid ning nad pidasid väga lugu puhtusest. Vanausulised olevat andnud külla tulijatele alati eraldi nõud, mida nad ise ei kasutanud. Oli ka mõningaid vanausulisi, kes ei lasknudki teisi inimesi enda koju. Esimene asi mida iga vanausuline teeb kui ta koju jõuab on kätepesu. Neil on eraldi kraanid esikus, et nii öelda kõik patud, mustus ja halb maha pesta, et seda enda elamisse mitte tuua. Just nende puhtuse tõttu elavad nad palju pikemat elu. Hiljem sai näha ka selle kandi maketti, millel olid tähtsamad asukohad ära märgitud, näiteks nagu need suursugused vanausuliste kirikud.

Edasi käidi Kallaste pangal. See on Eesti kõige pikem liivakivi paljand. Muistendi järgi olevat panga koobastes asunud Vanapagana sepikoda. Järgmine peatus oli muinasjutulises Alatskivi lossis, kus kõnniti läbi veetleva mõisa pargi. See mõis on 19. sajandi lõpul ehitatud ehk tegemist on päris pikalt tegutsenud paigaga. Kõik said lähemalt kuulda selle ajaloo kohta ning ülevaate restaureerimisprotsessist. Teisel korrusel sai tutvuda muuseumiga, mis oli pühendatud sealtkandist pärit tunnustatud heliloojale Eduard Tubinale. Ekspositsioon andis hea ja põhjaliku ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja elust ja loomingust. Keldrikorrusel oli mõisateenijate vahakujude ekspositsioon ning kus sai kuulda haaravaid tondilugusid.

Reisi lõpp-punktiks oli Kostja sibulatalu. Õpilased said proovida kurikuulsaid sibulapirukaid ja imehead teed. Talu peremees Kostja tutvustas kõigile täpsemalt vanausuliste traditsioonilisi sibulakasvatusvõtteid ja rääkis kuidas vagusid teha. Kes soovis sai ka oma käed külge panna ja vagudes tegutseda.