Lastekooli uudiskiri

Age Osik: „Ole siiras ja aus, eelkõige iseendaga“

10.05.2016

Age töötab Audenteses juba kümnendat aastat, õpetades inglise keelt nii lastekoolis kui ka algkoolis. Ta peab õpetajatöös eriti oluliseks kuulamisoskust, sest lastel on vaja, et keegi neid ära kuulaks ja tähele paneks.

Kuidas sai Sinust Audentese õpetaja?
Kui ma 2006. aasta kevadel mõistsin, et olen Suurbritannia haridussüsteemist viie aasta jooksul piisavalt kogemusi omandanud ja on aeg siirduda tagasi kodumaale, saatsin ma oma CV paari-kolme Tallinna kooli.

Peale vestlusi jäi mul väga kindlalt sõelale Audentes: esiteks olid inimesed soojad ja meeldivad ning teiseks paelus mind siinne roheline ümbrus oma tiikidega. Miski justkui tõmbas mind selle koolimaja poole.

Oled inglise keele õpetaja nii lastekoolis kui ka algkoolis. Mille poolest erineb töö nendes kahes kooliosas?
Üks suurim erinevus on õpetamise metoodika. Lastekooli laps ei loe, kirjuta ega räägi inglise keeles, seega tuleb materjal edasi anda laulude, luuletuste ja rütmisalmide kaudu. Neid kõiki saadab tegevusele vastav liikumine, et laps ikka paremini mõistaks ja õpitu meelde jääks.

Eelkooliealine laps ei suuda kaua paigal istuda, seepärast oleme lastekooli tunnis üsna liikuvad. Samuti loen ette ingliskeelseid lasteraamatuid. Lapsed on väga vahvad näitlejad ja naudivad ka lugude läbimängimist.

Milline on hea õpetaja?
See on lihtne: tuleb jääda iseendaks. Kui tunned rõõmu, siis näita seda välja. Kui miski on naljakas, naera koos lastega. Kui oled pettunud või kurb, siis ka neid emotsioone tuleb väljendada. Kui soovid õpetajana saavutada oma õpilastega vahetut kontakti, siis peab sinus endas ikka ka natuke seda last olema.

Mis motiveerib Sind õpetajatööd tegema?
Seda on päris raske sõnadesse panna. Ma usun, et see on midagi, mis on kusagil minu sees. See ei ole mingi konkreetne, käega katsutav faktor, vaid sisemine veendumus ja tahe. Soov teha keegi teine huvitatuks sellest, mida ise nii väga armastad. Ja mina tõesti väga armastan inglise keelt. Parim viis selle väljendamiseks on seda tunnet teistega jagada ja teisigi sama kiindumusega nakatada.

Ma ei hakanud õpetajaks sellepärast, et tahan õpetada, vaid ikka keele enda pärast.

Kas ja kuidas on Audentese lastekool aja jooksul muutunud?
Esimese asjana torkab silma rühmade täituvus. Kui varasematel aastatel juhtus, et mõnes grupis oli vähem õpilasi, siis nüüd on kõik rühmad maksimumini täis. Meie töö läheb korda ja seda hinnatakse. Julgen arvata, et see on kvaliteedimärk.

Meie töölehed läbivad pidevalt uuenduskuure. Ikka selleks, et need oleksid lastele eakohased, vahvad ja põnevad.

Kas ka lapsed on aja jooksul muutunud?
Kindlasti on laienenud laste silmaring. Paljud reisivad ning saavad uusi ja põnevaid teadmisi, mida siis rühmakaaslaste ja õpetajatega jagada. Kui aastaid tagasi teadsid lapsed pigem sõnu cat ja dog, siis nüüd on sõnavara suurenenud. Oma osa on siin kindlasti telefoni- ja arvutimängudel.

Mida ütleksid või soovitaksid lapsevanemale? Mis on keeleõppes oluline, kui räägime eelkooliealisest lapsest?
Mina soovitan eelkõige tunda lapse õppimise vastu huvi. Oluline pole uurida seda, kas laps teab sõnu või oskab laulusalme peast esitada. Pigem peaks lapsevanem tahtma lapsega rääkida sellest, mis tunnis toimus. Kui lapsel on huvi keele vastu, siis on tunnis temani jõuda hoopis lihtsam.

Vaadake koos lapsega tema töölehti, esitage küsimusi ja kiitke. Kui ema ja isa huvituvad ainest, siis see kindlasti kasvatab lapse õpihuvi.

Kuidas Sa oma akusid täidad ehk millega tegeled vabal ajal?
Mul on väga toredad sõbrad, nendega koos olemine toob vaheldust ja annab uut energiat. Koos reisime ilusatesse Eestimaa paikadesse, korraldame õhtusööke, käime kinos ja teeme sporti.

Lumevabal ajal meeldib mulle rattaga sõita. Käin ka pikkadel jalutusretkedel ja metsas jooksmas ning naudin värskust ja rohelust rabas.

Väga hästi taastub minu sisemine patarei muusikat kuulates. Mulle meeldib nii vanem kui ka tänapäevane muusika, ja kui lähedal olevad inimesed vähegi taluvad, siis laulan ka kaasa.

Kohe-kohe lähevad ilmad ilusaks ja me hakkame sõpradega tihedamalt Vormsi saarel käima. Kui ma astun praamilt maha, olen justkui teises maailmas. Sealne loodus on lummav ja aeg jääb seisma. Neid nädalavahetusi ootan alati pikisilmi.