ERAKOOLI UUDISKIRI

Anna Sljapnikova: „Õpetajad on siin rahulikud“

19.12.2018

Novembrikuus õppis meie 8.a klassis kaks nädalat Narva vanalinna riigikoolist tulnud vahetusõpilane Anna Sljapnikova. Uurisime, millised on tema muljed Audentese koolist.

Kuidas sul meie koolis vahetusõpilasena aeg möödus?
Mulle väga meeldis, kuigi oli ka keeruline. Minu koolis on füüsika ja keemia vene keeles, siin aga õpetatakse ainult eesti keeles ning see oli mulle raske. Suur vahe on see, et suhtluskeeleks on samuti eesti keel, minu koolis räägitakse omavahel ainult vene keeles.

Muljet avaldas see, et siin soovivad õpilased ise õppida. Minu koolis peab neid pigem sundima. Audenteses esitavad õpilased ise küsimusi ja tunnevad huvi. Näiteks reedel, kui meil oli kaks matemaatikatundi järjest, ütles õpetaja, et me võime juba vahetundi minna, aga keegi ei läinud, sest kõik tahtsid ülesande ära lõpetada.

Kuidas sind vastu võeti?
Alguses kartsin, et võib raske olla, aga tegelikult olid kõik sõbralikud ja tundsid minu vastu huvi. Vahepeal oli keeruline õpilastega rääkida, sest mul ei tulnud mõni eestikeelne sõna meelde, aga nad aitasid mind.

Ka õpetajad uurisid, et kust ma tulen ja kuidas mul läheb. Juba esimesel päeval tundsin, et olen klassis nagu oma. Nüüd tundub mulle, nagu see olekski minu klass.

Mis sulle meie koolist meelde jääb?
Õpetajad ei karju laste peale ning küsivad ja aitavad. Nad saavad aru, kui õpilasel on probleem.

Õpetajad seletasid hästi ja tundsid minu vastu huvi. Eriti meeldisid mulle geograafia, bioloogia ja minu lemmikaine matemaatika. Bioloogias oli tore see, et õpetaja rääkis teemadest, mis on eluks vajalikud, mitte lihtsalt faktid.

Vaikuseminutid ehmatasid mind alguses, sest ma ei teadnud üldse, mis see on. Siis harjusin ära ja tegelikult need töötavad! Näiteks matemaatikas pead keskenduma ja seoseid looma, seal oli see eriti hea.

Vaikuseminutite tunnid olid samuti toredad, sest seal saab õppida midagi, mida elus on vaja. Näiteks räägiti konfliktidest ja sellest, kuidas neid lahendada. Väga meeldis ülesanne, kus pidi klassikaaslastele midagi head ütlema. Tahan seda ka Narvas oma klassis teha.

Tore on see, et siin koolis on palju väljasõite: käisime näiteks Otsa koolis kontserdil ja varsti läheb klass teatrisse. Põnev oli ka esineja, kes rääkis jäätmetest ja prügist. Ma näiteks ei teadnud, et klaastaara pestakse puhtaks ja siis kasutatakse seda uuesti.

Veel meeldis mulle, et sööklas on suured lauad, mille ümber saab koos istuda, ning toiduvalik on mitmekesine. Alguses mõtlesin, et kuidas ma jõuan mitme maja vahet liikuda, kui vahetund on ainult 10 minutit. Tegelikult mulle sobis niisugune aktiivne elu – see õpetas planeerima ja tähele panema, mis on oluline. Pidin näiteks mõtlema, milline raamat tuleb kaasa võtta või kuhu jope panna.

Koolimaja tekitas koduse tunde: kohe meenuvad koridori pehmed toolid ja Uno kaardimäng, mida vahetunnis mängisime.

Kuidas sa meie kooli vahetusõpilaseks sattusid?
Minu õde on õppinud Audentese spordigümnaasiumis. Ema ja õde pakkusid välja, et võiksin siia tulla, ning ma olin nõus. Kartsin, et mul võib raskusi tekkida (näiteks eesti keelega), aga praegu olen väga rahul ja õnnelik, et siin käisin. Tahan vanematega rääkida sellest, et sooviksin Tallinnasse õppima tulla.