fbpx

Tagasiside

Meie jaoks on oluline Sinu tagasiside, et saaksime pidevalt areneda ja vastata Sinu ootustele. Kirjuta siia, mis Sulle meeldib või mis saaks järgmine kord olla paremini. Kui Sul on küsimus lepingu muudatuse või treeningule registreerimise kohta, siis edasta see veebilehe jaluses olevale e-posti aadressile.

Otsi
 

Uudised

AUDENTES 25

Avo Kirsipuu: „Ta nõudis lausa minu vallandamist“

28.01.2020

Audentesesse (tollasesse Fontese erakooli) tulin kehalise kasvatuse õpetajana tööle 1996. aasta septembris. Kuna kool oli väike ja klasse vähe (kolm esimest ja kaks teist), sätiti tunniplaan nõnda, et kehalise tunnid toimusid kahel päeval nädalas praeguse Swedbanki ehk selleaegse Hansapanga Liivalaia tänava maja väikses võimlemissaalis.

Eriliseks tegi tundide andmise talvine periood, kui õppisime suusatamist päris Tallinna kesklinnas: maja tagahoovis asunud polütehnikumi staadionil ja selle ümbruses. Lapsed said isegi mäest alla sõitmist harjutada!

Kooli kasvades asendusid väikseks jäänud ruumid Tondi tänava majaga. Tunniandmise tingimused muutusid avaramaks, ruumi oli rohkem, ja kui oli lund, siis jätkus ka suusatamine.

Täpselt 20 aastat tagasi oli aga talv heitlik: mäletan, et nädala alguseks maha sadanud lumi sulas kiiresti ära. Seepärast tuli nende klassidega, kel olid tunnid nädala teises pooles, käiku lasta asendustegevus. Saigi mindud n-ö matkale ehk kiirkõnniga Mustamäe metsa kõige suurema mäe Vanakani ja tagasi.

Ja siis see juhtus: 12. jaanuaril 2000 suundusin neljanda klassi õpilastega matkale. Kuna lume sulamisest olid teel suuremad ja väiksemad lombid ning õpilased parajas põngerjaeas, astus nii mõnigi kogemata või meelega, et nalja saaks, lompi sisse. Loomulikult said nii jalad märjaks.

Tulime tagasi, lapsed vahetasid riided ja kõik olid rahul. Mõni päev hiljem tuli aga ühe poisi ema direktorile kurtma, et nüüd on tema laps haige, sest jalad said matkal märjaks. Ta nõudis lausa minu vallandamist. Pärast asjade selgitamist ilmnes, et millegipärast polnud lapsel kaasas vahetusriideid ja nii ta oligi koolipäeva lõpuni olnud märgade jalgadega.

Direktor oli mõistlik, sai selgitustest aru ning mulle anti käskkiri hoopis selle eest, et nii paljude õpilastega poleks tohtinud üksi koolimaja territooriumilt kaugemale minna.

Täpselt kahe kuu pärast, 13. märtsil 2000 saime koos teise kehalise kasvatuse õpetaja Sirje Rauaga juba kiituse suusapäeva väga hea organiseerimise eest!

Jalus