ERAKOOL

Bioloogiaõpetaja Heli Illipe osales õpirändel Assooridel

25.07.2022

Bioloogiaõpetaja Heli võttis osa õuesõppealasest õpirändekoolitusest „Outdoor education – sustainable education activities for health and environmental awareness“, mis toimus 2.–8. juulil 2022 Assooride saarestiku suurimal saarel São Miguelil. Koolituse eesmärk oli näidata, kuidas on võimalik kaasata õppetöösse kohalikku keskkonda, pöörata tähelepanu kliimamuutustele ja nende mõjudele, laiendada osalejate kultuuriteadlikkust ja erialast inglise keele sõnavara ning kuidas ühildada keskkonnakaitset ja kehalist aktiivsust, kasutades kohalikke loodusressursse rakendades säästlikke õpimeetodeid looduses.

Koolitus oli jagatud kahte ossa: õpireisid ja neid toetavad loengud-vestlused, mis andsid ülevaate võimalikest pedagoogilistest strateegiatest, nippidest ja üldistest teoreerilistest teadmistest, mis kinnitavad mitteformaalse õppimise tähtsust nii ainealaste kui ka üldpädevuste arendamisel ja kinnistamisel. Ettekandjad olid suurte kogemustega ja väga pühendunud õuesõppeentusiastid. Nii saime teada, kuidas on arendatud ja laiendatud nn metsalasteaedade võrgustikku Hispaanias ja nende peamiseks eeskujuks on olnud peaasjalikult Skandinaavia riigid. Samuti räägiti skaudiliikumisest Hispaanias ja mujal riikides ning kui palju on see on see organisatsioon panustanud noorte väärtuskasvatusse ja loodushoidu üldisemalt. Väga sümpaatne oli noore Hispaania teadlase ettekanne teadlaste rolli rõhutamisel teaduspõhise maailmapildi kujundamisel ja nende mõjust kliimamuutuste esiletoomisel ja lahenduste pakkumisel. Kõige enam puudutas aga Portugali looduskaitsja Manueal Nunese ettekanne, kus ta tõi välja üha enam oluliseks muutuva trendi Euroopa koolihariduses – mitteformaalse õppimise, mis peaks olema palju tugevamalt seotud tänapäevaste õppekavadega. Manuel kõneles oma kodukohas, Lousadas, 2014. aastal algatatud Bioescola projektist, mis peaks kohalikul tasandil võimendama looduskaitsealast tegevust ja õpilaste keskkonnateadlikkust laiemalt. Oluline on seejuures kohaliku kogukonna roll ning see võimaldab kaasata õpilasi kõikidel kooliastmetel. Projekt on kestnud juba 8 aastat ja selle võtmesõnadeks on elurikkuse tagamine, ringmajandus, kohalik kultuuripärand, kodanike kaasamine ja rohejuhtimine. Ta rõhutas, et väga tähtis on luua koostöövorm, millesse on kaasatud nii teadlased (Aveiro ülikool), kohalikud omavalitsused, kogukond kui ka koolid, mis pakub mitmekesiseid võimalusi klassiväliseks õppeks ja tagab ka vajaliku materiaalse toe õpiürituste läbiviimiseks. Suurte rahvusvaheliste organisatsioonide deklaratsioonid kõlavad küll julgustavalt, ent tegelikud muutused saavad alguse ikkagi kohalikul tasandil. Muidugi eeldab see läbimõeldud strateegiat – ja see töö on neil juba tehtud – ning kõigi osapoolte panust.

Õpireisidel külastasime saare peamisi imetabaseid paiku, matkasime vulkaanilistel maastikel, kogesime kohalikku elu-olu ning saime aimu selle Portugali emamaast kauge kandi ajaloost. Lopsakale taimestikule vaatamata on siinne piirkond ka hea õppevahend inimmõju hindamiseks. Väga suur osa taimestikust ei ole kohalikku päritolu ja maismaaloomastik on siin üllatavalt tagasihoidlik. Korduvalt on sisse toodud liike, mis on osutunud invasiivseteks ning võtnud võimust kohaliku floora arvelt. Üllatav oli näha vulkaaninõlvadel lehmakarju ja nende ümber laiuvaid hortensiapuhmaid (hortensiad on samuti võõrliik). Saarerahva oluliseks elatusallikaks ongi loomapidamine ja loomulikult ka turism, mis pärast koroonaaega on taas hoogustumas. Omaette elamus oli kindlasti merereis, kus nägime küürvaala ja delfiiniparvesid. Ja kui Euroopa mandririigid on hädas kuumalainetega, siis siinne atlantiline kliima oli meeldivalt mahe. Isegi vaatamata pea igapäevastele vihmahoogudele, sai piisavalt päikest ja kogeda lõunamaatunnet.

Väga olulised olid ka koolituse jooksul vahetatud teadmised-kogemused teiste Euroopa koolide õpetajatega. Taaskord sai adutud, et meie mured on sageli äravahetamiseni sarnased, ja sageli jõudsime arusaamani, et just klassivälised tunnid aitaksid õpilastel enam tunnetada oma seost keskkonna ja selle probleemidega. Ja mitte ainult. Ka lahendused on sageli just kohalikus olustikus. Väärtustades enda kodukohta, saame pakkuda midagi ihaldusväärset ka neile, kes meie kodukanti satuvad. Aina enam räägitakse vaimse tervise häiretest, mis on pahatihti ka kehvemate õpitulemuste juurpõhjus, ent sageli on need hõlpsasti leevendatavad tihedama kontakti loomisega loodusega ja selle rikkuste kestliku tarbimisega, sh läbi kehalise aktiivsuse ja kogemusõppe.

Kindlasti on nii São Miguelil kui ka teistel Assooride saartel veel palju muud avastamist ja kõige paremini saab seda teha asjatundlike ja pühendunud kohalike juhtimisel. Vaieldamatult kehtib see kõik ka Eesti kohta. Mida enam me tunneme lahutamatut sidet meie ainulaadse loodus- ja kultuuripärandiga, seda enam saame me ka teistele midagi pakkuda. Sealhulgas ka meie õpilastele, kelles on see uudishimusäde olemas, oleks vaid piisavalt teejuhte, kes neile õige teeotsa kätte näitavad!