ERAKOOLI UUDISKIRI

Daisy Leming: „Õppimine peaks olema vastastikune protsess“

16.10.2020

Rääkisime Audentese e-gümnaasiumi abituriendi Daisy Leminguga tema senisest õpiteest ja vaatlesime haridusvaldkonna praegust olukorda.

Palun iseloomusta ennast lühidalt.
Olen üsna kohusetundlik ja kindlameelne inimene. Kui midagi tahan, siis tean, et vaeva nähes on kõik võimalik.

Millega Sa tegeled?
Praegusel eluhetkel olen lasteaiakasvataja ja e-gümnaasiumi õpilane. Kuna mulle on alati joonistamine ja maalimine meeldinud, otsustasin paar aastat tagasi ka sellega põhjalikumalt tegelema hakata. Õppisin interneti kaudu põhireeglid selgeks ja edaspidi olen tegelenud tiheda harjutamisega.
Harrastan iseseisvalt ka poitantsu. See on Uus-Meremaalt pärit traditsioon, kus väikeseid palle keerutatakse paela otsas. Tänapäeval on see traditsioon levinud üle maailma ning arenenud sujuvaks ja hüpnotiseerivaks tantsuks, kus rakendatakse mitmesuguseid trikke ning kasutatakse leedpalle või tuld. Mõlemaid kasutan poitantsus ka mina.

Räägi enda õpiteest lähemalt.
Kunagi, kui põhikooli lõpetasin, ei olnud mul julgust minna gümnaasiumisse. Kindlasti mõjutas seda valikut ka teadmatus, et milleks üldse on vaja õppida, ning laiskus, mis teadmatusele järgnes. Kutsekool paistis palju parem võimalus, et saada amet ja minna tööle. Tundus, et tööleminek on täiskasvanuikka jõudmisel kõige olulisem.
Kui olin Eestis aasta aega õppinud kokandust, kolis mu pere Soome elama. Loomulikult tahtsin neile järgneda ning sellepärast jäi koolitee pooleli.
Soomes sain tänu riiklikule nn kodustamisplaanile minna õppima soovitud ametit. Kuna sattusin lasteaeda praktikale, tundus lasteaiakasvataja amet kõige õigem. Soomes ei pea lasteaiakasvatajal (erinevalt lasteaiaõpetajast, kes peab olema lausa kõrgharidusega) ameti omandamiseks keskharidust olema ja nii saigi minust kolme aasta pärast lasteaiakasvataja.
Aastaid hiljem läksin reisima ja veetsin maailmas rännates pea neli aastat. Reisides sain aru, et haridus on väga oluline. Tajusin, et kui ma oleksin keskkooli lõpetanud, siis ma oleks kindlasti kogenud neid reise teisiti ja seeläbi teinud paremaid otsuseid.
Siiski oli mul piisavalt aega, et mõelda, mida ma oma elult päriselt tahan. Kunst on mulle alati olnud hingelähedane. Aga selleks, et minna ülikooli maalimist õppima, vajan keskharidust. See mind praegu motiveeribki.

Miks jätkasid õpinguid just e-gümnaasiumis?
Kuna elan Soomes, oli kõige õigem valik minu jaoks e-gümnaasium. See võimaldab mul töötada ja elada välismaal, ilma et ma peaks iga nädal Eestis käima. Minu kodu asub Helsingist siiski pea 300 km kaugusel.
Mul oli võimalik juba saadud hinded kutsekoolist üle tuua, tänu sellele ei pidanud ma e-gümnaasiumis otsast peale alustama.

Hakkad e-gümnaasiumi lõpetama. Mis kogemused Sa siit kaasa võtad?
Kui enne e-gümnaasiumisse astumist arvasin, et neti teel õppimine on väga raske, siis nüüd võin julgelt kinnitada, et kõik on võimalik. Kooli lõpetades võtan kaasa teadmise, et iseseisvalt on võimalik õppida ja asju saab endale selgeks teha ka ilma õpetaja abita.

Mis on e-õppe juures kõige raskem osa ja kuidas Sa nende raskustega hakkama saad?
Keerulisteks ülesanneteks on olnud aja planeerimine, prioriteetide seadmine ja enese motiveerimine. Ning kõige raskem on e-õppes olnud see, et pole kellegagi rääkida, kas siis õppeainetest või üldistest õppimismuredest. E-gümnaasiumis on küll psühholoog, kuid nii suureks ma oma muresid ei pea.
Olen saanud nende raskustega hakkama tänu oma elukaaslasele, sest ka tema õppis e-gümnaasiumis, kuid lõpetas aasta varem. Kui ma mõnest ülesandest aru ei saa, siis olen kasutanud võimalust ja kontakteerunud õpetajaga.

Kellele Sa sellist õppevormi soovitaksid?
E-gümnaasium sobib näiteks inimesele,

• kes elab välismaal ja on mõtelnud keskkooli lõpetamisele, sest e-gümnaasium on suurepärane võimalus pooleli jäänud kooliteed jätkata;
• kellel on tõeline tahe õppida ja panna ennast proovile, sest mitte keegi ei õpi siin sinu eest;
• kellel tavaõppes mõne õpetajaga koostöö ei suju või kellel on näiteks teiste juuresolekul raske keskenduda.

Mida soovid oma kaasõppijatele?
Soovin neile kindlat meelt. Ärge andke alla: kui praegu ei oska, siis tehke paus ja proovige uuesti.
Uurige ja küsige julgelt, küll lõpuks tuleb ka selgus. Ning siis on see avastamisrõõm väga meeldiv.

Mis on olnud e-gümnaasiumis Sinu suurim õppetund?
Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Näiteks füüsikaülesandeid lahendades mulle tundus, et see kõik on lootusetu ja ma lihtsalt ei oska.
Aga ma ei andnud alla. Kasutasin mitmesuguseid internetist leitud materjale. Lugesin selle teema kohta eri allikatest ja lõpuks sain aru, mis mul puudu oli.
Õnneks on meil võimalik kasutada internetti ja leida sealt endale sobiv allikas, kus seletatakse ära just see, millest aru ei saanud. Info on olemas, tuleb ainult otsida.

Millised on Sinu tulevikuplaanid?
Kavatsen pärast keskkooli lõpetamist minna kunsti õppima, võimaluse korral Austraaliasse. Tahaksin teha päevast päeva seda, mida mu hing kõige rohkem ihaldab. Praegu on selleks maalimine, aga kes teab, mida kaugem tulevik toob.

Sul on kogemusi eri õppevormides õppimisest. Mis Sinu arvates vajab meie haridussüsteemis muutmist?
Kui rääkida e-gümnaasiumist, siis siin võiks olla võimalik vaadata loenguid videona, nagu mujal maades sageli tehakse. See muudaks õppimise huvitavamaks ja mõnel juhul materjalist arusaamise lihtsamaks.
Võiks olla ka ühiseid veebikonsultatsioone, nagu sel kevadel tehti. See lähendaks õpetajat ja õpilast ning abivajajad saaks kergemini tuge. Tean seda, kuna olen inimene, kes nii kergelt abi ei küsi. Ikka pusin enne pikka aega ise.
Kui rääkida haridussüsteemi üleüldistest puudustest, siis minu arust hinnatakse faktide päheõppimise võimet, mitte seda, kui palju õpilane tegelikult asjast aru saab, milliseid seoseid ta õpitavaga loob ja kas ta oskab seda infot kasutada ka väljaspool kooli.
E-gümnaasiumis on ette tulnud mõlemaid variante: osa õpetajaid hindab just õppematerjali kasutamist ja teine osa faktide päheõppimist. Õppimine on nauditavam kindlasti just esimesel juhul, sest siis tunnen, et ka minu arvamusel on tähtsust ja et õpetajat huvitab, kuidas mina seda teemat näen.
Õppimine peaks olema vastastikune protsess, kus õpilased õpetavad õpetajat ja vastupidi. Kindlasti oleks ka õpetajatel kergem, kui nad saaksid olla loovamad.

Õpilugu on valminud ESF projekti „Täiskasvanute toetamine e-gümnaasiumis 2020–2022” raames.