ERAKOOLI UUDISKIRI

E-gümnaasiumi õpilase Markuse lugu

19.12.2019

Audentese e-gümnaasium võimaldab keskharidust omandada ka iga päev koolis käimata, mis võib olla mõne õpilase jaoks ainuvõimalik lahendus.

Meie e-gümnaasiumi õpilane Markus on läbinud juba 10. ja 11. klassi ning jõudnud lõpuklassi. E-õppega seotud kogemusi jagasid meiega nii e-gümnaasiumi õpilane Markus ise kui ka tema õppenõustaja Kadri ja tugiisik Maria.

Räägib õppenõustaja Kadri
Markuse ja tema perega kohtusime esimest korda 2016. aasta sügisel. Enne sisseastumisvestlust ei olnud meil tema kohta eriti palju infot. Vestlusele tuli Markus koos ema ja tugiisikuga. Selgus, et Markusel on üsna tugev Aspergeri sündroom ning ta on varem juba mitu aastat olnud koduõppel.
Me keegi ei osanud sellel hetkel prognoosida, kuidas ja kas Markus suudab gümnaasiumi õppekava läbida. Kuna e-õpe ei eelda auditoorsetes tundides käimist, otsustasime anda talle võimaluse proovida. Suhtlemine kooliga ja õpingute toetamine jäi tugiisik Maria õlgadele. Kuna Markus mõtles ja suhtles sel hetkel peamiselt inglise keeles, vajas ta Maria abi ka tööjuhendite tõlkimisel. Kooli poolt olid abiks aineõpetajad ja õppenõustaja.
Võtsime õppeplaani esialgu vaid mõne kursuse, et Markus saaks rahulikult sisse elada. E-gümnaasiumis on nelja-aastane õppekava, mis võimaldab õppida veidi rahulikumas tempos võrreldes teiste gümnaasiumidega.
Esialgu me ei osanud arvata, kuidas Markusel iseseisev õppimine hakkab sujuma: on ju gümnaasiumi programm põhikooli omast tunduvalt keerulisem. Üsna pea selgus, et Markus on motiveeritud ja valmis õppimise nimel pingutama. Saime õppimise tempot ja koormust tasapisi kasvatada. Meie süsteem võimaldab ka suvel õppida, mida Markus tegigi. Õppimine oli muutunud tema igapäevaseks elu osaks.
Nüüdseks on Markus jõudnud gümnaasiumi lõpusirgele: ta on sooritanud juba ühe lõpueksami ning kevadel ootavad ees veel uurimistöö kaitsmine ja riigieksamid. Oleme tema saavutatu üle väga uhked ja loodame anda Markusele juunis kätte gümnaasiumi lõputunnistuse. Kõik see on aga tulnud nelja aasta suure töö tulemusel. Oleme tänulikud kõigile Markuse toetajatele.

Markuse enda muljed
Räägi veidi endast. Millised on Sinu huvid?
Olen täisealine õpilane. Mulle meeldivad arvutimängud, muusika, lugemine (ajalooteemad, eriti 20. sajandi ajalugu), filmid ja sarjad. Enamasti veedan oma aega kodus lugedes või arvutis olles, mõnda aega käisin ka animatsiooni õppimas. Mulle meeldib maakodus vahel tennist mängida ja ujumas käia.

Kuidas on Sinu õpitee kulgenud?
Üsna tavaliselt ilmselt, veidi pikemalt kui tavaliselt. Palju ebameeldivaid olukordi on ka ette tulnud ning vahel tundub, et see on kestnud väga pikka aega. Aga saan hakkama.

Miks otsustasid jätkata õpinguid gümnaasiumiastmes ja miks just e-gümnaasiumis?
Ma ei soovinud õppimiseks kodust lahkuda ja see tundus ainus variant olevat. Tahaksin edasi minna ülikooli ja teist valikut seega ei olnud.

Mis Sulle e-gümnaasiumi juures meeldib?
Enamasti iseseisvus ja see, et ma saan asju teha kodus üksinda ja ei pea teistega koos õppima.

Mis motiveerib Sind õppima?
Soov keskharidus omandada ning sellega ühele poole jõuda. Enam loobuda ei ole mõtet.

Mis Sulle õppimise juures rõõmu valmistab? Mis on Su lemmikõppeaine?
Enamasti meeldib mulle kõige rohkem iseseisev õppimine, aga kodutööde tegemine vaevab mind küll vahel.
Mulle meeldib õppida neid aineid, mis on mulle lihtsamad, näiteks inglise keel, ajalugu või geograafia. Mulle jäävad seal asjad paremini meelde ja saan nendest rohkem aru. Ka kodutööd tulevad sel juhul paremini välja.

Kirjelda oma tavalist õppepäeva.
Õpetaja (tugiisik Maria) tuleb enamasti minu poolt läbi, me teeme kodutööd ära ning siis ta annab mulle uued ülesanded ning ütleb, millal ja kuhu me vastama sõidame, ning tuletab asju meelde. Mõnikord läheme kuskile koos, enamasti kooli kodutöid vastama.
Maria kirjutab mulle ka internetis ning parandab töid ja ütleb, mida veel teha. Siis ma jagan kodus ise oma aega, enamasti õpin hilja õhtul.

Mis on seni olnud kõige raskem osa e-õppe juures?
Reaalained, need on mulle väga keerulised. Mõne õpetajaga oli alguses keeruline kohtuda, aga olen harjunud.

Millega Sa õppimisest vabal ajal tegeled?
Vaatan enamasti videoid, sarju, filme, loen midagi, maakodus olen tegelenud puutööga, vahel käin kinos. Väljas ma väga ei käi.

Mida soovid oma kaasõppijatele?
Tee asjad ära. Edasi pole mõtet lükata, sest viimaks pead need ikka ära tegema.

Millised on Sinu tulevikuplaanid?
Tahaksin minna edasi õppima joonistamist või animatsiooni.

Oma kogemustest rääkis ka Markuse tugiisik Maria
Kuidas on koostöö Markusega seni kulgenud?
Olen Markuse kõrval olnud juba kuus aastat. Meie koostöö on kindlasti vahel võrreldav Ameerika mägedega: on olnud tõuse ja mõõnu, hetki, mis on keerulisemad, tunnet, et edasi ei saagi, ning väikseid õnnestumisi, mis meie jaoks on tegelikult väga suured.
Alustasin Markusega siis, kui ta oli mõnda aega kodus individuaalõppel, ent õppimisprotsessist eemal olnud. Seega näen, et ta on teinud läbi suure arengu.

Millised on olnud rõõmud ja mured?
Markusest on aastatega sirgunud noor andekas mees, olen näinud tema arengut nii iga õppeaine kontekstis kui ka tema suhtumises maailma ja iseendasse. Markusega töö on mulle õpetanud, et rõõmu tulebki tunda väga väikestest asjadest, näiteks sellest, kui peale pikka-pikka harjutamist jääb viimaks mõni valem meelde või kui ta esimest korda arutleb iseseisvalt mõne teose üle või naerab vahel koos minuga või esitab küsimusi (vahel on ka see suur asi).
Kui esialgu suhtlesime Markusega ainult inglise keeles ja ta keeldus eesti keeles õppimast, siis ühel hetkel tegi ta ise teadliku otsuse eesti keelt arendada, lülitas end ümber ja õppis vastavalt ka ise juurde.
Markuse motiveerimine on olnud keeruline. Välised motivaatorid ei mõju tema puhul, ta peab ise tahtma midagi saavutada ja ära teha. Ainult siis on võimalik meil ka koostööna iga ülesannet etapiti korda saata.
On olnud aegu, mil iga ebameeldiv tunne tema jaoks seoses konkreetse õppeaine või kodutööga võis tähendada meie üürikese kohtumise kohest lõppu. Nüüdseks oleme aga pika töö tulemusena omavahelistes reeglites kokku leppinud ning aastatega ilmselgelt teineteist rohkem usaldama, kuulama ja mõistma hakanud.
Seega võin väita, et Markus on õpetanud mulle väga palju kannatlikkust ja ühtlasi andnud oskuse aega ümber hindama. Samuti olen iseendas arendanud oskust õppida rohkem tundma tema reaktsioone eri olukordades ja ennetama kriisisituatsioone.
Hindan kõrgelt koostööd kogu tema perega, kes on mind kõiges toetanud.

Mida see kogemus Sulle on andnud?
Olen Markuse eripära ja -võimeid tundma õppides ümber mõtestanud ka üsna tavalisi asju: sotsiaalsed suhted, tere ütlemine, abstraktsetest mõistetest arusaamine, teeületamine, ühistranspordi kasutamine, pangakaardiga maksmine jms. See, mida ise võtad justkui enesestmõistetavalt, võib teisele olla ületamatu raskus. Ning sellise uue oskuse omandamine võib olla pikk protsess.
Olen õppinud hindama Markuse väljalülitumisvõimet ning tema oskust reageerida kriitikale (ja oskust ka seda vastu võtta) ilma igasuguse solvumise ja liigsete emotsioonideta. Samuti näen, kui raske on Markusel ära tunda iseendas emotsioone ning neile nimetusi anda.
Võin poolnaljaga väita, et olen viimaste aastate jooksul Markuse kõrval teist korda elus keskkooli läbinud. Kui ükskord jõuame nii kaugele, et talle antakse kätte keskharidusdiplom, siis peale selle, et see on pretsedent meie valdkonnas ning rõõmustav ja ainulaadne päev kogu Markuse perele, on see ka üks suurimaid kordaminekuid ja saavutusi minu elus.

Õpilugu on valminud ESF projekti „Täiskasvanute tagasitoomine tasemeõppesse” raames.