SPORDIGÜMNAASIUMI UUDISKIRI

Eik Ekke Reitsnik: „Lahenduskäik on alati olemas“

21.12.2021

Sellel õppeaastal alustas Audentese spordigümnaasiumis tööd uus koolipsühholoog Eik Ekke Reitsnik. Palusime tal ennast pisut tutvustada ning uurisime, kuidas ta on kooliellu sisse elanud ja mida peab oma töös oluliseks.

Mis põhjusel ja kuidas sai Sinust psühholoog?
Mind on inimloomus alati huvitanud. Samuti huvitab mind üldisemalt, kuidas maailm töötab. Maailma tajub aga just inimene.
Õppisin aastake filosoofiat, kuid siis vahetasin eriala psühholoogia vastu. Õppinud olen Tallinna Ülikoolis ning parasjagu lõpetan seal nõustamispsühholoogia erialal magistriõpinguid. Teadmised psühholoogiast tulevad kasuks pea kõigis eluvaldkondades, kuid koolipsühholoogiks hakkasin tänavusest õppeaastast: isiklik side spordiga ajendas mind kandideerima just praegusele ametikohale Audentese spordigümnaasiumis.
Kunagi hilisemas eluetapis on mul plaanis saada kliiniliseks psühholoogiks.

Kuidas oled Audenteses kohanenud ja mis on Sind siin üllatanud?
Suurepäraselt kohaneda on aidanud toetav ja mõistev kollektiiv. Kollektiivi all mõtlen ka õpilasi, kes on hästi sõbralikud ja viisakad.
Meie kooli ja õpilaste puhul üllatas mõistuspärase ning tervisliku eluviisi juurutatus. Audenteses on see normaalsus. Tegelikkuses võiks sellistest põhimõtetest lähtuv eluviis olla normaalsus kogu ühiskonnas. Pisut idealiseerides mõtlemine ei tee paha, seega mõjub mainitud mentaliteet inspireerivalt. Tihtipeale ei olegi võimalik häid ideid ümberkaudses keskkonnas kohe rakendada, kuid keegi peab eeskuju näitama.
Pean eluterve suhtumise õnnestunud edendamist kooli suureks saavutuseks. Paljud koolipere liikmed on oma isikliku eeskujuga ärgitanud ka mind taas enda tervisekäitumise peale mõtlema. Kohanemine, parendamine ja muutumine on elukestev protsess. Usun, et Audentese moto („Tervis, tarkus, tasakaal“) toimivus paistab välja igast kollektiivi liikmest.

Milline näeb välja koolipsühholoogi tavaline tööpäev?
Minu päev on väga mitmekülgne. Tavalist tööpäeva ei olegi, tavaline oleks igav.
Psühholoogina lähtun inimlikkusest ja suhtlen õpilastega alati samal tasandil. On igati loomulik, et meil kõigil on teatud mured. Stress on osa elust, ideaalset inimest ega elu ei saagi eksisteerida. Liigset stressi põhjustavatele teguritele, olgu see mure siis väiksem ja igapäevane või põletav ja keeruline, on aga alati lahenduskäik olemas. Ning mul on hea meel seejuures abiks olla.

Mis valmistab Sulle tööl rõõmu?
Nagu juba eespool mainisin, mõjub väga innustavalt koolipere ühtne meelsus, mis hõlmab muu hulgas tervisliku eluviisi kõiki aspekte. Veel rõõmustab mind asjaolu, et õpilased on heatahtlikud, tervitavad kooli peal ning tulevad meeleldi minu kabinetti nii lihtsalt uudistama ja vestlema kui ka nõu küsima.
Ning muidugi on hea ka see, et saan sisustada iga oma argipäeva tööga, mis mulle korda läheb.

Millega tegeled vabal ajal?
Käin oma vanas heas trennis poksimas. Muidugi hoian silma peal ka olulistel matšidel ning püüan mõelda selle spordiala strateegilistele nüanssidele.
Pean oluliseks puhkamist: selleks et inimene tervikuna hästi toimiks, tuleb tal piisavalt puhata. Kevadel leidsin endale uue, huvitava, sportliku ja taastava hobi, milleks on kepikõnd looduses. Kuigi trennikaaslased viskavad nalja, et veel ehk ei ole vanus kepikõnniks sobiv, olen jäänud oma otsusele kindlaks: harrastust valides tuleb lähtuda iseenda huvidest.
Olgu kepid käes või mitte, ma kõnnin alati sirge seljaga edasi. Selle põhimõtte olen juurutanud ka oma argiellu.