SPORDIGÜMNAASIUMI UUDISKIRI

Ekke Tiidemann: „Ma pole veel tundnud sellist seisundit nagu stress“

02.06.2023

Meie spordigümnaasiumi tennisetreeneril Ekke Tiidemannil on laialdane kogemus võtta nii mängijakarjäärist, treeneritööst kui ka Eesti Davis Cupi meeskonna kapteni rollist. Uurisime, mida ta arvab tennisemaailmast laiemalt, ning muidugi rääkisime ka tema enda töödest ja tegemistest.

Peale treeneriameti pidamise oled alates 2015. aastast ka Eesti Davis Cupi meeskonna kapten. Mida see roll endast kujutab?

Davis Cupi kapten on põhimõtteliselt Eesti meeste tennisekoondise treener. Kuna tennis on individuaalne spordiala, on igal mängijal enda treenerid. Kapteni ülesanne on valida meeskonda liikmed ja organiseerida enne matši ühistreeningud. Tavaliselt tuleb maksimaalselt ühe nädala jooksul otsustada, kes mängivad üksikmängu ja kes paarismängu.

Kuna matše on aastas maksimaalselt kaks, on see koormus pigem tagasihoidlik. Tööalaselt põnevaks teeb Davis Cupi kapteni rolli see, et mul on mängu ajal võimalik mängijaga igal poolte vahetusel suhelda. Saan mängijalt head vahetut tagasisidet ja jagan mõne näpunäite (individuaalturniiridel on n-ö coaching olnud siiani keelatud, küll aga on see olukord peagi muutumas).

Kui rääkida veel Davis Cupist, siis kasutan võimalust ja annan just siinse uudiskirja vahendusel teada, et peale kaheksat aastat on üks generatsioon vahetunud teisega ning uueks kapteniks valitud endine Eesti tippmängija Vladimir Ivanov. Nii et edaspidi püsin rohkem Audentese juures.

Kindlasti jälgid tenniseeksperdina nii Eesti kui ka maailma tippmängijate käekäiku. Kui rääkida näiteks Anett Kontaveitist, kes ilmselgelt kuulub maailma absoluutsesse tippu, siis mis on Sinu arvates viinud ta niivõrd kõrgele tasemele?

Üks põhjus on see, et juba 12-aastasena tegi ta õigeid otsuseid. Õigupoolest langetas esimestel aastatel neid otsuseid põhiliselt tema ema, kes on tennisetreener. Aneti ümber moodustati varakult suurepärane taustatiim, kuhu kuulusid mänedžer, sponsorid ja treenerid. Õigel ajal on ka treenerit vahetatud.

Loomulikult on Anetil olemas kõik tippsportlasele vajalikud eeldused, nagu anne, töökus, mängu lugemise oskus jne. Edule kaasa aidanud X-faktoriks on aga minu arvates tema meeletu võidutahe ja võime nautida mängu suurtel areenidel rohke publiku ees.

Keda pead maailmas n-ö üle aegade parimaks nais- ja meesmängijaks? Kas naistest võib selleks olla näiteks Graf või Seles ning meestest Lendl, Borg, McEnroe, Nadal, Federer või Sampras? Neid kandidaate võibki üles lugema jääda.

Väga keeruline on ütelda ühte nime. Kõik on omal ajal olnud suured tegijad ja olen ise kõigile nimetatutele mingil hetkel kaasa elanud. Ma pakun, et numbriliste tulemuste poolest saab meeste arvestuses see olema Djokovic, aga rahva suureks lemmikuks jääb kindlasti Federer. Tema ja Nadali vastasseis viimase 15 aasta jooksul on tennise populaarsust kõvasti kasvatanud.

Kas Sa oled harrastanud ka teisi spordialasid? Miks valisid tennise ja kui kaua oled sellega tegelenud?

Tennise juurde jõudsin päris noorelt, juba seitsmeaastaselt. Valik oli ilmselt asukohapõhine, sest esimesed 12 aastat elasin Kadriorus, u 200 meetri kaugusel tennisekeskusest.

Algklassides sai natuke käidud erinevate pallimängude treeningutel, aga mitte liiga püsivalt.

Liitusid eelmisest õppeaastast Audentese spordigümnaasiumiga. Mis Sind siia tõi?

Olen selles majas ise õppinud, siis tegutses siin Tallinna spordiinternaatkool ehk TSIK. Maja on seega tuttav ja minu suur soov on muuta Audentese tenniseüksus selliseks, et parimad mängijad tahaks siia treenima ja õppima tulla.

Kuidas oled meiega kohanenud? Mis Sind siin köidab ja mida muudaksid?

Kohanenud olen väga hästi. Inimesed on toredad, sõbralikud ja abivalmid. Kõik mured, kui neid peaks üldse tekkima, saavad kiiresti lahendatud. Olen siin nii vähe olnud, et muuta ei oskaks midagi.

Mis pakub Sulle treeneritöös rõõmu ja mis kurvastab?

Mind rõõmustavad ja innustavad ikka eelkõige kasvandike edulood. Ja seda eri tasemetel. Ei saa ju kõik maailmameistriks tulla, tore on ka see, kui keegi teeb hüppe edasi enda isiklikus arengus.

Kurvastab vahel see, kui noored ei saa aru, kuivõrd head võimalused on neile loodud, ja kui nad ei kasuta neid võimalusi maksimaalselt ära.

Kuidas tuled toime stressiga?

Pean tunnistama, et ma pole veel tundnud sellist seisundit nagu stress. Vähemalt ma arvan nii. Aga väike pinge on ju sportlasele ja treenerile igapäevane nähtus.

Millega tegeled vabal ajal?

Vabal ajal on mul erinevalt paljudest hea omadus aeg-ajalt mitte midagi teha. Meeldib kriminaalsarju vaadata, eks see ongi paras aja surnuks löömine. Sporti vaatan, praegu näiteks on väga põnev korvpalli pronksimatš käimas.

Lugeda meeldib, põhiliselt krimkasid. Koduklubi kinkis mulle eelmisel aastal sünnipäevaks 50 krimiraamatut. Lihtsalt väike vihje …

Oled varem öelnud, et suurim talent on töökus ja rutiinitaluvus. Kas oled ka praegu samal seisukohal?

Mis puudutab soovi jõuda tippsporti, siis olen endiselt sama meelt. Aga eks tavaelus on asjad sarnased. Kui Sa ei ole just sündinud hõbelusikas suus, siis ega teist varianti ei ole, kui iga päev tööd teha.

Millistest väärtustest Sa veel juhindud?

Oluliseks pean elukestvat õpet. Tänapäeval on muutused kiired, seepärast tuleb ennast kogu aeg täiendada. Õnneks on tennisemaailmas selleks võimalusi palju.

Aga ennast ma pean lihtsaks inimeseks. Proovin tegutseda nii, et ma ei teeks teistele seda, mida ma ei taha, et mulle tehtaks.

Spordigümnaasiumi direktor Priit Ilver iseloomustab Ekket alljärgnevate sõnadega:

„Ekke on mees nagu orkester. Ta peab treenerina toime tulema kõigega, mis Eesti tennises üldse toimub. Ta tegeleb iga päev noorte talentide arendamise ja juhendamisega, käib nendega võistlustel ning on pikka aega olnud ka Davis Cupi koondise peatreener.

Oma olemuselt tundub ta väga tasakaalukas ja teadlik. Ekke on ka teadmisjanune: kui ta soovib midagi täpsemalt teada või kui miski jäi selgusetuks, siis küsib ta alati üle.

Audenteses treenerina veedetud õppeaastate jooksul on Ekke kindlasti saanud palju tuttavamaks ka meie kahese karjääri keskkonnaga ning nüüd toimetab ta just selles vaimus, mida me spordigümnaasiumis oluliseks peame.“