fbpx

Tagasiside

Meie jaoks on oluline Sinu tagasiside, et saaksime pidevalt areneda ja vastata Sinu ootustele. Kirjuta siia, mis Sulle meeldib või mis saaks järgmine kord olla paremini. Kui Sul on küsimus lepingu muudatuse või treeningule registreerimise kohta, siis edasta see veebilehe jaluses olevale e-posti aadressile.

Otsi
 

Uudised

ERAKOOL, SPORDIGÜMNAASIUM

Emakeelepäeval kuulati jutte ja räägiti emakeele tähtsusest

21.03.2018

14. märtsil, emakeelepäeval, käis algkooli õpilastel külas ajakirja „Täheke” peatoimetaja Ilona Martson, kes rääkis kuidas ühe ajakirja tegemine käib ning kuidas erinevad lood ajakirja tarbeks sünnivad. Ta luges lastele ette mitmeid Jubejutu konkursil osalenud jutukesi ning ka mõne naljaloo, mis alles aprillikuu ajakirja jõuab. Lastel oli palju küsimusi, millele Ilona vastata sai ning eriliselt huvitav oli näha mitmekümne aasta vanuseid Tähekese ajakirja esikaasi, mida Ilona oma jutu taustaks näitas.

Kõige erilisemaks üllatuseks oli algklassidele see, et iga klass sai endale aastajagu Tähekese ajakirju, mida nüüd tundides ja vahetundides klassiruumis lugeda saab.

 

K. J. Petersoni sünniaastapäeval kogunesid 5.–9. klassi õpilased saali kuulama tõlkijat ja kirjanikku Indrek Koffi.

Oma jutus pidas Koff väga oluliseks raamatute lugemist, sest see aitab õppida hindama sõnamängu, arendab fantaasiat ja empaatiavõimet. Pealegi on raamatute maailmas alati kõik võimalik. Koff nentis, et muutub rahutuks, kui pole pikalt lugeda saanud, seega on lugemine talle omamoodi õnnevalem.

Väga oluliseks pidas kirjanik, et me oskaksime oma emakeelt kõrgtasemel, arendaksime ja viimistleksime seda, et keel ei manduks ega jääks näiteks välismaal elades võõrkeele mõju alla.

 

Lisaks loengule sai nädala jooksul hommikuti kooliraadiost kuulata 5. klasside õpilaste loetud omaloomingulisi palasid „Minu esimene…”. 6.a klass osales emakeelepäevale pühendatud e-külalistunnis „Meie salakeel rokib”, mida viis läbi Karl Martin Sinijärv. Ta rääkis sellest, mis teeb eesti keele eriliseks, kuidas õpilased saaksid väärtustada keelt ja olla ise keeleuuendaja rollis. Õpilased said reaalajas kirjanikule ka küsimusi esitada.

Soovijail oli võimalik kolmapäeval osaleda Vikerraadio e-etteütluses. Tegemist oli tõsise väljakutsega, nagu ütlesid 7. klassi õpilased: „Kohe alguses olid keerulised võõrsõnad ja lugemise tempo oli väga kiire.” Julgemad saatsid oma tööd raadiosse.

Kuna meie kool on Liikuma Kutsuva Kooli projektis, oli nädala esimeses pooles võimalik maja eri korruste koridorides otsida QR-koodidesse peidetud vigaseid lauseid. Selles olid parimad 5. klassi õpilased Disha Thakur, Lisette Sibul ja Maria Saluste, kes leidsid üles kõik koodid ja kõige rohkem vigu ning keda autasustati emakeelepäeva üritusel.

 

Kaks päeva varem, 12. märtsil, käis emakeelenädala raames gümnasistidel külas Eesti tuntuim kalamburist ja Säutsupääsuke Keiti Vilms. Kohtumisest kirjutas 11.c klassi õpilane Kaisa Siimann.

Kohtumise alguses tutvustas Vilms ennast sotsiaalmeedia lehekülgede kaudu ning rääkis Twitteri-kirjandusest ja Johannes Aaviku Seltsist. Edasi näitas külaline erinevate kategooriatena väikseid osi oma igapäevatööst ehk tutvustas erinevaid uudissõnu, sõnamänge ja kalambuure lähemalt. Näiteks olid sõnad nagu „härtu“ ja „klimbimm“ enamusele kuulajaskonnast varem täiesti tundmatud. Lisaks pakkusid palju nalja kogutud pärlid ajakirjanduse keelelistest vigadest, mille puhul oli lause esialgne tähendus sageli tundmatuseni muutunud. Lõpetuseks sai kogu kooli aula hea kõhutäie naerda erinevate kalambuuride üle, mis Säutsupääsukesel pakkuda oli. Kahtlemata oli selline koolitund hea alternatiiv tavalisele aktusele ja tore viis meie emakeele võlude näitamiseks.

Jalus