ERAKOOL

Emakeelepäeval sai tutvuda kirjanikuga ja kuulata koolikeelepäeva loenguid

03.04.2023

14. märtsil tähistasime koolis emakeelepäeva. 1.–6. klassi õpilastel oli külaliseks kirjanik, luuletaja, tõlkija ja mängudisainer Anti Saar.

Anti Saar usub, et kõige paremad asjad tema elus on juhtunud kogemata. Kogemata sai temast tõlkija ning kogemata hakkas ta ka lastele kirjutama (kui oli kogemata kaks korda isaks saanud). Tõlkijana on ta prantsuse keelest eestindanud peamiselt proosat ning filosoofilisi ja humanitaarteaduslikke tekste. Kirjanik rääkis õpilastele oma elust, kirjutamisest ning tõlketööst. Kõige enam meeldis lastele see, kui kirjanik oma teoseid ise ette luges ja sellega lastes lugemisisu tekitas. Õpilased said küsida küsimusi ja tema raamatuid osta. Kirjanik oli kaasa võtnud järgmised raamatud: „Juturaamat“, „Anni asjad“ ja „Õudne lugu“. Raamatuga „Õudne lugu“ hoiatab kirjanik lapsi ja vanemaid liiga püüdlike kasvatusmeetmete eest. Raamat „Anni asjad“ on vahva lugemine nooremale koolieale. Kõikidesse raamatutesse kirjutas kirjanik ka pühenduse ja autogrammi. Õpilaste huvi oli raamatute vastu nii suur, et pärast tehti veel lisatellimus.

Meie 7.–9. klassi õpilased said emakeelepäeval kuulata Eesti Keele Instituudi loenguid, et mõista paremini eesti keele kasutust tänapäeval. Tegemist on Emakeele Seltsi koolikeelepäeva sarja loengutega, mis aitavad koolinoortel eesti keele olemust paremini mõista, teadlikult kasutada praktikas head kirjakeelt.

Arutelu võõrsõnade teemal
7. klassid osalesid võõrsõnade teemal arutelul, mida juhtis Tiina Paet, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja-nooremteadur. Õpilased tuletasid meelde, kuidas võõrsõnad keelde jõuavad, samuti korrati üle võõrsõnade tunnused.
Rõõmu tegi rühmatöö keeleajaloo teemaliste keelekildude põhjal. Keelekillud, mis kuulutati „Aasta keeletegu 2022“ võitjaks, andsid hea ülevaate meie keelest 2000, 370 ja 45 aastat tagasi, kõrvalolija pilguga sai ka tänapäeva keelekasutust kuulata.
Õpilastele meeldis, et sai kaasa rääkida ning oma arvamust avaldada. Imetleti keeleteadlase keelekasutust ning teadmisi.

Sõnaveebi kasutamine
8. klasside õpilased tegutsesid Sõnaveebi tutvustavad töötoas, juhendajaks EKI tootejuht Marja Vaba. Kaaslektor Tom, sõbralik puudel meeldis õpilastele väga. Kohe sai ka otsida Sõnaveebist „puudel“ tähendust, lisaks koerale ülekantud tähenduses poliitikas kasutusel kui kuulekas käsutäitja.
Miks me vajame Sõnaveebi või sõnaraamatut, kui on olemas Google Translate või Chat GPT, mis tõlgivad ja teevad tekste? Kuna tehisintellekti jaoks on eestikeelset materjali vähe, on vähemalt praegu eesti keeles koostatud tekstid ebausaldusväärsed, nii võib Chat GPT-lt teada saada, et metskits elab puu otsas ja sööb õunu. Jutuks tuli mõiste „naabersõnad“, mille tehisintellekt paneb interneti materjalide põhjal kokku esinemissageduse järgi, nt ilus ilm, ilus naine.
Uuriti sõnade päritolu, mille jooksul selgus, et sõnad minister ja miniseelik on algses tähenduses seotud ehk tähistavad midagi väikest, tähtsusetut. Noorte jaoks oli oluline, et juhendaja kuulas neid, oli lõbus ja avatud suhtlemine, sai kasutada telefone, et otsida vastuseid. Töötoa ülesanded olid tavapärasest erinevad.

Keeletehnoloogia areng
9. klasside õpilaste teema oli keeletehnoloogia, millest kõneles EKI keeletehnoloog Tiiu Üksik. Keeletehnoloogia võimalusi tutvustav töötuba oli silmaringi avardav ja asjalik. Teema vajalik, esitlus sisukas ja kaasaegne ning lektor andis teema noorte jaoks hästi ja kompaktselt edasi. Tiiu Üksik ise rõhutab, et selles valdkonnas oleks hädasti juurde vaja huvilisi, kellel oleks nii infotehnoloogiline kui ka keeleline tugevus olemas.
Õpilastele jäi meelde keeletehnoloogia loengust, et see on abivahend näiteks pimedate jaoks, kes saavad kasutada kõnesünteesi, või arstidele, kes kasutavad roboteid, et lastel oleks haiglas mugavam ja turvalisem rääkida. Muljet avaldas, et Chat GPT ülevalhoidmiseks kulub 100 000 dollarit päevas. Saadi teada, kuidas õpitakse keeletehnoloogiks ja kes on robot Pepper, et tõlkeprogrammid ei tõlgi 100% õigesti, et infot edastades peame arvestama kõigiga, ka nende inimestega, kes ei kuule või ei näe.
Põnevust pakkus praktiline osa, õpilastele näidati, kus saab internetis robotitelt küsimusi küsida ja edasi tõlgendati nende vastuseid. Meeldis, et sai testida veebilehti, infot tehisintellektist, teada, kuidas neid arendatakse. Tavaliselt tunnis sellistel teemadel ei räägita, tänu sellele oli põnev suures grupis kuulata.