fbpx

Tagasiside

Meie jaoks on oluline Sinu tagasiside, et saaksime pidevalt areneda ja vastata Sinu ootustele. Kirjuta siia, mis Sulle meeldib või mis saaks järgmine kord olla paremini.
Otsi
 

Uudised

LASTEKOOL

Emotsioonide tajumine ja väljendamine koolieelses eas

16.05.2022

Inimese elukäiku mõjutab paljude teiste tegurite kõrval ka võime

  • mõista enda ja teiste tundeid;
  • aru saada mitteverbaalsel teel (hääletoon, kehakeel, näoilmed) edastatud sõnumitest ning
  • väljendada ja juhtida oma emotsioone.

Et lapsest kasvaks tasakaalukas ja edukas suhtleja, tuleb talle neid oskusi varakult õpetada.

Rääkides lapse emotsioonidest ja nendega toimetulekust, on oluline silmas pidada tema vanust. Oodatav käitumisviis, mida vanemad või teised pereliikmed peavad sobivaks, ei pruugi veel olla lapse vanusele vastava arengu tõttu võimalik. Seetõttu peatumegi koolieelses eas lapse emotsioonide tajumisel ja väljendamisel, et anda aastate kaupa ülevaade tema emotsionaalsest arengust.

Teine eluaasta (12–24 kuud)

Teisel eluaastal areneb laps jälgides ja matkides, nii õpib ta teistega suheldes ka oma emotsioone väljendama ja vaidlustes oma tahtmist saama. Selles vanuses on lapse emotsioonid lihtsad ja tugevad ning vahelduvad kiiresti. Ta reageerib keelamisele ja ebaõnnestumisele jonni ning protestiga ega suuda oma tundeid kontrollida. Lapse reaktsioonid tulenevad vahetust situatsioonist ja teda ümbritsevate inimeste käitumisest ega ole alati adekvaatsed.

Kaheaastane väljendab juba oma tundeid ka sõnadega („Emma kurb“, „Matu paha tuju“), mitte ainult nutu või rahutusega.

Kolmas eluaasta (24–36 kuud)

Kolmandal eluaastal on lapsele iseloomulikud tugevad emotsioonid ja oma mina näitamine, aga ka sagedased jonnihood ja armukadedus. Selles vanuses lapsel on elav kujutlusvõime, mistõttu võivad kergesti tekkida hirmud (pimedus, üksiolek). Kindlustunde saavutamiseks vajab ta turvalisust, tunnustust, rutiini ja reegleid.

Kolmanda eluaasta lõpuks saab laps aru, et teiste inimeste tunded ja emotsioonid võivad tema omadest erineda.

Neljas eluaasta (36–48 kuud)

Neljandal eluaastal on lapsel teiste inimeste tunnetest ja mõtetest veel piiratud ettekujutus. Tema meeleolud vahelduvad endiselt kiiresti: ta võib olla väga õnnetu ja pahur, kuid mõne aja pärast juba ülevoolavalt rõõmus. Sageli kasutab laps oma emotsioone piiride kindlakstegemiseks, mitte niivõrd tunnete väljendamiseks. Näiteks protestib ta häälekalt, kui tal palutakse oma asju koristada.

Oma emotsioone väljendab laps kõne abil: ta oskab öelda, kas ta on kurb, rõõmus või halvas tujus. Lapsel hakkab ümbritseva kohta kujunema emotsionaalne hinnang. Näiteks võivad tal mänguväljakuga, kus ta haiget sai, seostuda negatiivsed kogemused.

Neljanda eluaasta lõpuks väljendab ta juba sõnadega oma lihtsamaid emotsioone ning tal on mõningane ettekujutus teiste inimeste tunnetest ja mõtetest.

Viies eluaasta (48–60 kuud)

Laps saab aru, et teatud sündmused ja mõtted on omavahel seotud ning et erinevatel tunnetel on ka erinevad väljendused: näiteks kui kõik on hästi, ollakse rõõmus, ning kui keegi on haige, siis muretsetakse. Laps hakkab mõistma, et inimesed võivad samas situatsioonis reageerida erinevalt: näiteks ema kurvastab katkise lillepoti pärast, vend aga mitte.

Kui last õpetada, siis suudab ta oma intensiivseid emotsioone kontrolli all hoida selgeks rääkimise, joonistamise või mängu kaudu, väljendades oma emotsioone ja kõneldes neist. Näiteks võib laps pärast süsti saamist seda kogemust korduvalt oma nukkudega läbi mängida.

Viienda eluaasta lõpuks hakkab laps mõistma teiste inimeste tundeid ja mõtteid ning väljendab oma emotsioone ja räägib nendest. Ta reguleerib oma käitumist ja emotsioone täiskasvanu abiga.

Kuues eluaasta (60–72 kuud)

Kuuendal eluaastal tajub ja mõistab laps juba paremini teiste inimeste emotsioone ja seisukohti ning arvestab neid käitumises ja vestluses. Ta võib reageerida tugevate emotsioonidega. Laps kasutab tunnetuslikke oskusi enda lohutamiseks ja emotsioonide kontrollimiseks (läheb näiteks vabatahtlikult teise tuppa, kui on endast väljas), kuid vajab veel endiselt täiskasvanu abi ja juhtimist.

Selles eas lapsele on kasulik (ka lapsevanema hea eeskuju najal) õpetada, kuidas käib emotsioonide mõistmine ja väljendamine ning kuidas tundeid sõnadesse panna.

Seitsmes eluaasta (72–84 kuud)

Laps on noorematega võrreldes vähem enesekeskne ja domineeriv. Selles vanuses on ta tundlik teiste tunnete suhtes. Ta mõistab teiste tundeid ja nende mitteverbaalseid väljendusi (kehakeelt, näoilmeid). Lapsele meeldib kaaslasi aidata ja neile rõõmu valmistada, ta otsib vastastikust mõistmist ja oma tunnetele kaasaelamist.

Kui laps millegagi toime ei tule, siis saab ta enda peale vihaseks. Samas suudab ta oma emotsioone ja käitumist paremini kontrollida, teistega arvestada ning neid rohkem kuulata.

Seitsmenda eluaasta lõpuks reguleerib laps oma emotsioone ja käitumist, kasutades selleks kõnet nii aktiveerivas kui ka pidurdavas rollis.

Soovitused lapsevanemale

  • Rääkige lapsega erinevatest tunnetest: rõõmust, pettumusest, vihast, kurbusest ja armastusest.
  • Nimetage emotsioon (viha, mure, rõõm või kurbus) ning laske lapsel kirjeldada, millal ja kus ta seda tunneb. Vajaduse korral tooge ise näiteid.
  • Selgitage lapsele, kuidas tunded eri olukordades mõjuvad. Näiteks rõõm paneb mõnikord keksima, aga mõnikord toob pisarad silma.
  • Õpetage lapsele, kuidas lahendada vaidlusi ja konflikte. Selgitage ja põhjendage, milline käitumine sobib ning milline mitte (agressiivsus).
  • Julgustage last tundeid väljendama. Paluge kirjeldada, kuidas ta ennast tunneb, vajaduse korral aidake ja pakkuge eri sõnu. Laske lapsel kirjeldada ka raamatutegelaste ja mängukaaslaste tundeid.
  • Rääkige enda tunnetest, näiteks murest, vihast ja rõõmust, ning lisage, millal te nii olete tundnud.
  • Tunnistage oma puudusi ja eksimusi, sest see eeskuju annab lapsele julguse ka enda vigu tunnistada.
  • Julgustage last tundeid nimetama ja selgitage talle, mida ta tunneb. Nii aitate lapsel selgusele jõuda tema enda tunnetes ja ühtlasi märgata teiste tundeid. Näidake talle pilte või lugege jutukesi, kus on kajastatud eri emotsioone (keegi on õnnetu, kurb, rõõmus jne), ning selgitage lapsele neid olukordi.
  • Õpetage laps mõistma mitteverbaalseid signaale. Mängige tuju äraarvamise mängu. Näiteks teete lapsele nägusid ja tema arvab, mis tuju see ilme näitab. Võite ka kohvikus või hääleta televiisoris olevaid inimesi vaadeldes mõistatada, mis tujus nad on.
  • Juhtige lapse tähelepanu häälele ja miimikale. Näiteks proovige koos, kuidas kõlab fraas „Tule minuga!“ vihaselt, kurvalt ja rõõmsalt.
  • Toetage lapse valikuid ja püüdke tema käitumist mõista. Kui laps käitus sobimatult, siis arutage koos, mida saaks järgmisel korral teisiti teha.
  • Õpetage laps emotsioone mõistma ja vaigistama. Näiteks võite öelda: „Istume siia voodi peale ja arutame seda asja.“
  • Kui lapsel löövad tunded üle pea kokku, siis pakkuge talle turvatunnet. Tihti aitab emotsioonidega toime tulla pai, kallistus või kaisus olek.

Jalus