Lastekool

Endine lastekooli õpilane Ida Isabel Kauniste teel lastekooli õpetajaks

21.05.2015

Lastekoolis õpetaja abina töötav Ida Isabel Kauniste on õppinud nii meie lastekoolis kui ka erakoolis, seega seob teda Audentesega pikk ajalugu. Palusime tulevasel õpetajal meenutada lastekooli aega ja jagada oma mõtteid õpetajaametist.

Missugused on Sinu kõige eredamad mälestused päevilt, kui olid alles ise lastekooli õpilane?
Lastekool oli väga tore. Ootasin koolipäeva alati väga, sest siin oli lõbus ja koolipäevadel ei pidanud ju lõunat magama.
Minu kõige eredam mälestus on esimene kohtumine parima sõbrannaga siinsamas lastekooli trepil. See on nii naljakas, kuidas me mõlemad mäletame seda nagu eilset päeva. Teame isegi seda, mis meil seljas oli.
Sõbranna liitus meiega poole aasta pealt. Mina olin nii elevil, et uus laps tuleb. Seepärast ootasin teda koos õpetajaga trepil.
Nii mõnelegi Audentese õpetajale sai meie kahe kohtumine saatuslikuks, sest jätkasime koos ka erakoolis õppimist. Nimelt valmistasime õpetajatele aastatepikkust peavalu, kuna meid kahte oli keeruline vait saada. Me ise olime eluga rahul ja nüüdseks on vast kõik õpetajad meile meie ülemeelikuse andeks andnud.

Mäletan, et esimese klassi esimesel koolipäeval pandi meid sõbrannaga kõrvuti istuma, aga siis tuli keegi lastekooli õpetajatest ja soovitas meid paigutada eraldi. Olime väga pahased. Me siiani nuputame, kes see olla võis, aga me pole talle veel jälile jõudnud.

Kas ja kuidas on Audentese lastekool aja jooksul muutunud?
Arvan, et lastekool ei ole väga palju muutunud. Siin on nüüd küll õppima hakanud ka nooremad lapsed, kahe- ja kolmeaastased, ning laste arv on suurenenud. Ka õppetöö sisu on veidi muutunud: õppekavas ei ole enam majandus- ja arvutiõpetust ega eraldi tunnina loovliikumist. Aga see on loomulik ja vajalik muutumine, et toimuks areng.

Lastekooli õpetajad Eevi ja Anu õpetavad ikka suure innuga lapsi ning töölehtede pealt vaatab endiselt vastu lastele tuttav Muki. Huvitav on asjaolu, et minu lastekooli õpetaja on klassiruumist lastekooli juhataja kabinetti kolinud ja juhatab nüüd siinseid vägesid. Ka lastekooli koduklass on kolinud teise koridori otsa, aga üldjoontes on kõik ikka endiselt hea ja õdus. Mulle see meeldib, et lastekool oma vanas headuses mind justkui 13 aastat ootas!

Õpid ülikoolis õpetajaks. Kuidas õpetajaks saamise soov tekkis?
Ma päris täpselt ei oska öelda, kust see tahtmine tuli. Olen juba pisikesest saati teadnud, et ükspäev peab minust õpetaja saama. See otsus tuli kohe pärast seda, kui lauljaks saamise tuhin üle läks ning kui ma mõistsin, et ka kosmonauti minust ei saa, sest kardan ju kõrgust.

Väiksena lastekoolist koju minnes joonistasin alati sõpradele kooli töölehti ümber ja siis läks koolimänguks. Kui juba päris koolis olin, kirjutasin ise hoolega töövihikuid. Mulle nii meeldis neid joonistada, täita ja parandada. Üldse on see õpetamine ja tööde parandamine alati kuidagi nii tore tundunud. Eks mul oli ka häid õpetajaid eeskujuks.

Milline on hea õpetaja?
Kannatlikkust peab palju olema, ning loovust, julgust ja pealehakkamist. Hea õpetaja teeb oma tööd südame ja rõõmuga. Kui ise õpetamise protsessi naudid, siis õnnestub kõik. See peab kuidagi loomulikult tulema. Ma siiralt usun, et õpetajaks pigem sünnitakse, kui õpitakse … Kuigi õppima peab ka.

Kuidas Sa oma akusid täidad ehk millega tegeled vabal ajal?
Mis asi see vaba aeg on? 🙂
Oma akud laen kõige meelsamini täis looduses. Igal võimalikul hetkel põrutan maale. Kui päris maale ei jõua, siis lähen vähemalt natukenegi linnast välja või Pääsküla rappa.
Üks mu lemmikajaviide on rulluisutamine, mis samuti pea kiiresti tühjaks tuulutab. Teater, kino ja kontserdid on muidugi alati toredad.

Sügisest proovin uuesti aega leida unarusse jäänud hobi jaoks, milleks on käsikellamäng Arsises.