erakooli uudiskiri

Erakooliseaduse muudatus mõjutab erakoolide rahastamist

22.12.2017

Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada õpilastele hariduse kättesaadavus ja luua selleks vajalik koolivõrk. Kui kool ei vasta lapsevanemate ootustele või lapse erivajadustele, siis on võimalik valida ka erakoolide vahel.

Riigi nõuded on kõigile koolidele ühesugused. Ka erakoolile kirjutab riik õppeprotsessi, õpikeskkonna ja koolipidamise tingimused ette. Sageli meedias kõlanud väited, et riik kannab erakoolis kõik õppetööga seotud kulud ning siis lubatakse erakoolidel veel lisaks õppemaksu võtta, on vale ja eksitav.

Koolide rahastamine on siiani jagunenud kolme ossa
1. Õpilasepõhist haridustoetust ehk nn pearaha saavad riigi käest kõik koolid, kellel on HTM-i koolitusluba. Sellega kaetakse osa riikliku õppekava läbimiseks vajaliku õppeprotsessi kuludest (õpetajate palga alammäär, õppematerjalide osaline toetus, personali koolituskulude osaline toetus, juhtkonna palga ja koolituskulude osaline toetus ning koolilõuna osaline toetus).

2. Riigi käest saavad kõik koolid ka õpilasepõhist tegevuskulude toetust. See aitab tagada õppeks vajalikku õpikeskkonda, kattes osaliselt (kehtestatud piirmäära ulatuses) ruumide haldamise, õppeinventari, tugitaristu ja koolipidamise tugifunktsioonide kulud.

3. Kõik ülejäänud kulud kannab koolipidaja. Need kulud on seotud kooli eripäraga (sealhulgas õppekava, diferentseeritud õpe, õppesuunad, õppemeetodid, väiksemad klassid, tugisüsteemid, lisateenused, ruumide rentimine, huvitegevus, üritused, koostööprojektid, arendustegevus ja koolipidamisega seotud muud vältimatud kulud).
Eelnimetatud ülejäänud kulude katmiseks eraldavad riik ja omavalitsused enda koolidele lisaraha oma eelarvest, erakoolid peavad katma vajaminevad kulutused õppemaksuga.

Tegevuskulude toetamise keerdkäikudest
2011. aastal jõustunud erakooliseaduse muudatuse kohaselt pidid omavalitsused (riigi asemel) hakkama arveldama tegevuskulude osas ka erakoolidega. Kuna Tallinna linn vaidlustas selle muudatuse kohtus, muudeti 2016. aastal erakooliseadust uuesti ja erakoolile tegevuskulude toetuse maksmise kord muutus alates 1. jaanuarist 2017.

Nüüd ei arvle erakoolid tegevuskulude asjus enam kohaliku omavalitsusega, vaid otselepingu alusel HTM-iga (nagu ka haridustoetuse puhul).

Praegu kehtiva erakooliseaduse kohaselt ei arvestata tegevuskulude toetust enam õpilase elukoha järgse tegevuskulu järgi, vaid kooli asukoha järgse omavalitsuse koolivõrgu õpilaskoha keskmise maksumuse järgi. Seetõttu vähenes Tallinna erakoolidele makstav tegevuskulude toetus alates 1. jaanuarist 2017 u 50%: nimelt on õpilaskoha keskmine maksumus Tallinnas väiksem kui paljudes teistes omavalitsustes. Nii kaotasid erakoolid üle 500 euro õpilase kohta õppeaastas.

Kuna paljud erakoolid ei olnud aastaid õppemaksu kergitanud, ei saanud nad ilma õppemaksu tõusuta enam hakkama. Seetõttu pidi ka Audentese erakool eelmisel aastal erakorraliselt õppemaksu tõstma, et katta tegevuskulude toetuse kärbet.

Praeguse seaduse järgi peaksid erakoolid saama riigilt ajavahemikus 2017–2019 tegevuskulude toetust 75% kooli asukoha omavalitsuses kehtivast tegevuskulu määrast ning alates 1. jaanuarist 2020 peaks erakooli tegevuskulude toetus kaduma.

Peagi jõustub järjekordne erakooliseaduse muudatus
Praegu kehtiv erakooliseadus reguleerib erakooli tegevuskulude rahastamist vaid kuni aastani 2020. Seepärast on HTM uuesti algatanud erakooliseaduse muudatuse, et täpsustada erakoolide rahastamist aastatel 2018–2019 ja peale 2020. aastat.

Nüüdseks on erakooliseaduse muutmise eelnõu läbinud riigikogus esimese ja teise lugemise ning eeldatavasti jõustub muudetud seadus uue aasta alguses. Muutuva erakooliseaduse kohaselt eraldab HTM erakooli pidajale 100% ulatuses tegevuskulude toetust järgmiste nõuete täitmise korral:

• erakool on tegutsenud vähemalt neli aastat ja tal on tähtajatu koolitusluba;
• erakooli eelarve ja hariduskulud on avalikud;
• erakooli pidajal ei ole maksuvõlga;
• erakooli pidaja investeerib kogu tekkiva kasumi kooli õppeprotsessi ja õpikeskkonda;
• erakooli aastase õppemaksu 12 kuu keskmine õppemaks ei ole
  • kuni 2019/2020. õppeaasta alguseni suurem kui 35% riiklikult kehtestatud kuupalga alammäärast;
  • alates 2019/2020. õppeaasta algusest suurem kui 30% riiklikult kehtestatud kuupalga alammäärast;
  • alates 2020/2021. õppeaasta algusest suurem kui 25% riiklikult kehtestatud kuupalga alammäärast.

Õppemaks erakooliseaduse tähenduses on õpilaselt või tema vanemalt nõutav mis tahes tasu õpilase eraüldhariduskooli vastuvõtmise või õppekava täitmise, sealhulgas õpikeskkonna loomise eest. Õppemaksu hulka ei arvata õppekavaväliste tegevuste kulusid, sealhulgas huvitegevuse ja pikapäevarühma kulusid ning koolitoidu, majutuse, transpordi ja muude õppimist toetavate teenustega seotud kulusid.

Kuidas tegevuskulude toetust arvutatakse?
Toetuse arvutamisel lähtutakse selle eraldamisele eelneva kalendriaasta 10. novembril vastavas eraüldhariduskoolis õppinud õpilaste arvust (andmed võetakse Eesti hariduse infosüsteemist) ja erakooli asukoha järgse omavalitsuse koolivõrgu õppekoha keskmisest tegevuskulust. Seejuures ei tohi tegevuskulude toetus ületada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud piirmäära.

Alates 2020/2021. õppeaastast peab erakooli pidaja tegevuskulude toetuse taotlemisel esitama HTM-ile ka erakooli asukohajärgse omavalitsuse üksuse nõusoleku eraldada erakoolile tegevuskulude toetus. Nõusoleku põhjendamisel lähtub kohaliku omavalitsuse üksus hariduse kättesaadavuse ja mitmekesisuse tagamisest ning õppekohtade vajalikkusest oma haldusterritooriumil.

Kui omavalitsus ei ole nõusolekut eraüldhariduskoolile tegevuskulude toetuse eraldamiseks andnud, võib HTM erandjuhul tegevuskulude toetuse siiski eraldada, juhul kui muud seaduses nimetatud nõuded on täidetud ja tegevuskulude toetus on vajalik hariduse mitmekesisuse tagamiseks.

2020. aastani senise õppemaksuga
Erakooliseaduse järgi saab erakool aastatel 2018–2020 valida, kas ta
a)    taotleb riigilt 100% tegevuskulude toetust, täites sellekohased uue erakooliseaduse nõuded, või
b)    jätkab aastatel 2018–2020 praegu kehtiva 75% toetuse määraga.

Kuna eelmise seadusemuudatuse tõttu oli meie kool sunnitud juba õppemaksu tõstma, ei pea me uue seadusemuudatusega seoses praegu õppemaksu tõstma.
Samas on uues erakooliseaduses kehtestatud õppemaksulagi selline, mille põhjal meie kool täismahus toetusele ei kvalifitseeru. Seega alates 2020. aastast kool ilma õppemaksu tõusuta enam hakkama ei saa.

Liigume edasi
Seadusemuudatuse jõustumisega saab üks pikk protsess lõpuks läbi ja lähiaastateks on erakoolidel teatav selgus majas. Töötame kooli rahastamise ja õppemaksude mudeli välja 2018. aasta kevadeks ning kindlasti tutvustame kooli rahastamise ja õppemaksuga seonduvat kooli nõukogus, vanematekogus ja sügisesel üldkoosolekul.

Mitu aastat kestnud ebakindluse ja hirmu periood on saanud läbi ning erakoolidele on vähemalt mingi stabiilne rahastamine tagatud. Selle aja jooksul jõuab kool uute oludega harjuda ja ennast ümber häälestada. Meil on hea ja tugev kool ning üheskoos saame kindlasti kõigist raskustest üle. Ütleb ju ka meie kooli moto „Audentes fortuna iuvat!“ seda, et saatus soosib südikaid!