Erakooli uudiskiri

Erakooliseaduse muudatus mõjutab erakoolide rahastamist

07.06.2016

Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada õpilastele hariduse kättesaadavus ja luua selleks vajalik koolivõrk. Kui riigi- ja munitsipaalkoolid ei vasta lapsevanemate ootustele või lapse erivajadustele, siis on võimalik valida ka erakoolide vahel.

Praegu rahastab riik kõiki koole ühe põhimõtte järgi, jagades rahastamise kolme ossa.

1. osa: õpilasepõhine haridustoetus ehk nn pearaha
Seda toetust saavad riigilt kõik koolid, kellel on haridus- ja teadusministeeriumi koolitusluba. Nn pearahaga tagatakse koolile riikliku õppekava läbimiseks

• õpetajate palga alammäär;
• õppematerjalide osaline toetus;
• personali koolituskulude osaline toetus;
• juhtkonna palga ja koolituskulude osaline toetus;
• koolilõuna osaline toetus.

2. osa: õpilasepõhine tegevustoetus
Praegu saavad kõik koolid riigilt valitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses tegevustoetust, mis hõlmab

• ruumide haldamise osalist toetust;
• õppetööks vajaliku inventari ja seadmete osalist toetust;
• tugisüsteemide osalist toetust;
• seadusega nõutud vajalike tugifunktsioonide osalist toetust.

Tegevustoetuse eraldab riik õpilasepõhiselt kogu mahus kohalikule omavalitsusele, kes katab kas enda kooli õpilaste kulud või hüvitab teise omavalitsuse kooli või erakooli õpilase kulud, kui vastava omavalitsuse laps läheb teise omavalitsuse kooli või erakooli.

3. osa: ülejäänud kulud, mida kannab kooli pidaja
Need kulud tulenevad näiteks kooli eripärast (sh õppekava), suunitlusest ja rahastamise alusest ning kaetakse riigi- ja munitsipaalkoolis eelarvest ning erakoolis õppemaksust.

Siia alla kuuluvad kulud, mis

• ületavad pearaha ja tegevustoetuse;
• seonduvad kooli ruumide rentimise või rajamisega;
• on vajalikud huvitegevuse, kooliürituste, koostööprojektide, arendustegevuse jms tarbeks;
• kaasnevad näiteks süvendatud õppe, väiksemate klasside ja tugiõppega;
• on kooli pidamiseks vältimatud.

Riigi-, munitsipaal- ja erakooli rahastamise erinevus
Kõik riigikooli kulud (1, 2 ja 3) katab riik. Munitsipaalkooli peab kohalik omavalitsus, kellele riik annab haridustoetuse (1) ja tegevustoetuse (2). Kõik ülejäänud kulud (3) kannab omavalitsus enda eelarvest.

Erakooli peab eraõiguslik ühing ja selle kooli rahastamine on alljärgnev.

• Riik annab määratud ulatuses haridustoetuse (1).
• Õpilase elukoha omavalitsus annab määratud ulatuses tegevustoetuse (2).
• Lapsevanemad tasuvad õppemaksuga kõik ülejäänud kulud (3).
• Kooli omanikud aitavad katta näiteks arenduskulusid. Lisaks sellele teevad lapsevanemad vabatahtlikku tööd, kogutakse annetusi jne.

Muudatus, mis vajaks muutmist
Eelmisel aastal algatas haridus- ja teadusministeerium erakooliseaduse muudatuse, millega ta soovib taastada enne 2011. aastat valitsenud olukorra: riik tegevustoetuse (2) maksmises tulevikus enam ei osale ja see tehakse kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks.

Eelnõu kohaselt makstakse erakoolidele tegevustoetust 2016. aasta lõpuni senises mahus ning 2017.–2019. aastal 75% kohaliku omavalitsuse arvestuslikust keskmisest. Alates 2020. aastast kaoks riigil täielikult kohustus maksta kodanikualgatusel loodud koolidele tegevustoetust.

Nüüdseks on erakooliseaduse muutmise seadus läbinud riigikogus esimese ja teise lugemise, mis tähendab seda, et järgmisel istungil võetakse seadusemuudatus vastu. Nii erakoolide pidajad kui ka lapsevanemaid ühendav kodanikuliikumine Avalikult Haridusest peavad seadusemuudatust poolikuks lahenduseks.

• Eelnõus puudub tegevuskulude määra arvutamiseks üheselt mõistetav valem, mistõttu võib osa omavalitsusi kulusid näidata tegelikust väiksemana.
• Ühtlasi teeb koolijuhte ja lapsevanemaid murelikuks asjaolu, et rahastamist vähendatakse alates jaanuarist 2017 ehk poole õppeaasta pealt ning olukorras, kus kõigil erakoolidel on õppemaks kinnitatud ja lapsevanematega koolituslepingud sõlmitud.

Lähitulevik selge
Mitu aastat kestnud ebakindluse ja hirmu periood on vähemasti läbi ning järgmiseks kolmeks aastaks on erakoolidele stabiilne rahastamine tagatud. Kooli juhtkond on koos omanikega alustanud arutelu, kuidas kooli järgmistel aastatel majandada. Töötame jätkusuutliku rahastamise mudeli välja sügiseks ja tutvustame seda septembris lastevanemate üldkoosolekul.

Ilma õppemaksu tõusuta kool enam hakkama ei saa. Me ei ole õppemaksu pärast 2009. aastat ehk seitse aastat kergitanud, seega mingeid varusid koolil ei ole. Kuna seadusemuudatuse tõttu väheneb tegevustoetus alates 1. jaanuarist 2017 ehk poole õppeaasta pealt, tuleb meil leida ajutine lahendus ka selleks teiseks poolaastaks.

Kindel on see, et kolme aasta jooksul jõuab kool uute oludega harjuda ja ennast ümber häälestada. Meil on hea ja tugev kool ning selle omanike ja lapsevanemate toel saame kindlasti kõigist raskustest üle.