erakooli uudiskiri

Erasmus+ neljas rahvusvaheline õpilasvahetus toimus Põhja-Prantsusmaal

20.10.2016

Erasmus+ K2 projekti „Säästev tootmine ja tarbimine“ neljas rahvusvaheline õpilasvahetus toimus Põhja-Prantsusmaal Amiens’is. Audentese koolist osalesid projektis kuus õpilast – Ella Miina Koger ja Maia-Liisa Veldi (8.a), Lilian Turban (9.a), Joonas Lauri Hakonen (9.b), Mairit Laine (12.c) ja Taavi Reisenbuk (12.ib) –, samuti bioloogiaõpetajad Külli Relve ja Heli Illipe-Sootak ning saksa keele õpetaja Anu Tihkan.

Pühapäev, 2. oktoober
Audentese õpilased ja õpetajad alustasid oma reisi 2. oktoobri varahommikul ning sama päeva pärastlõunal tutvusid õpilased neid majutavate perede seltsis kauni Amiens’i linnaga.
Kui esialgu tundus pühapäevane linn vaikne ja rahulik, siis ühtäkki oli ümbrus mitte ainult rahvarohke, vaid ka asjarohke. Nimelt algas kaks korda aastas toimuv vanakraamiturg, kuhu tulevad peale lähiümbruse elanike kohale isegi huvilised naaberriikidest Hollandist ja Belgiast.
130 000 elanikuga Amiens on eelkõige tuntud tänu oma 13. sajandist pärit uhkele gooti katedraalile, mis on suurem ja võimsam kui Pariisi Jumalaema kirik. See Amiens’i arhitektuuripärl kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Samas linnas veetis oma elu lõpu kirjanik Jules Verne. Tänapäeval tegutseb ühes Amiens’i vanas ja võimsas hoones tsirkus. Linnas asub ka Prantsusmaa suurim, 1200 voodikohaga haigla.
Amiens paikneb Somme’i jõe kaldal, tänu sellele on linnas palju väikseid võluvaid kanaleid ja otse nende äärde rajatud elumaju. Tihtipeale viib hoone kanalipoolne trepp väikesele terrassile ja selle ääres seisab kellegi paat.

Esmaspäev, 3. oktoober
Esmaspäeval algas meie mitteametlik programm. Hommikul kohtusid raudteejaamas Eesti, Prantsusmaa, Hispaania ja Rumeenia õpilased ning koos sõideti Pariisi. Vastuvõtjad viisid meid tutvuma oluliste vaatamisväärsustega alates Eiffeli tornist ja lõpetades Pompidou tänapäevase kunsti keskusega, mis on suurim omataoline Euroopas.
Meie õpilased nägid, milline vaade avaneb linnale Sacre-Coeuri basiilika juurest ja Eiffeli torni tipust. Piki Seine’i jõge jalutades jõudsime Tuileries’i aedadesse, Louvre’isse ja Jumalaema kiriku juurde. Kõnnitud vahemaid vaadates oli tegemist ühe korraliku rahvamatkaga, aga päev oli sisukas ning ilm soe ja päikeseline. Tagasiteel jagus õpilastel rongis veel niipalju energiat, et vastastikusest kultuurivahetusest said osa ka teised rongis viibijad. Erilise internatsionaalse elevuse tekitas ansambli Winny Puhh Korsakovi-lugu. Lõbus oli kõigil.

Teisipäev, 4. oktoober
Järgmiseks päevaks olid saabunud Amiens’i ka Itaalia õpilased ja edasi läks töiseks: algas projekti ametlik osa. Louis Thullier’ nimelises lütseumis, kus õpib ca 1600 õpilast, kohtusid 4. oktoobri hommikul kuue riigi noored ja õpetajad. Esmalt tutvustati ennast ja oma koduriiki või kodukohta, järgnesid tutvumismängud. Seejärel jaotati õpilased töörühmadesse.
Töötubades esitlesid noored kodus ettevalmistatud materjale, mis käsitlesid järgmisi teemasid: metanool klaasipesuvedelikes, glüfosaadid umbrohutõrjevahendites, taimekaitsevahendite kahjulik mõju mesilaste arvukusele, rohepesu, Seveso-tüüpi tööstusõnnetused ja säilitusained kosmeetikatoodetes. Esitluste põhjal tehti ühine valik ning nädala jooksul loodi eri teemadel esitlusi ja videoid ning koostati nende kohta Kahooti rakendusega teistele meeskondadele küsimused.
Meie õpilaste pühendumine, keskendumisvõime ja töökus jätsid korraldajapoole õpetajatele väga sümpaatse mulje.
Nädala jooksul oli ka väljaspool töötube tihe programm. Teisipäeva pärastlõunal käidi looma- ja taimekasvatusega tegelevates mahetaludes ning päev lõppes ühise grilliõhtuga, kus valmistati taludest kaasa toodud veiseliha ja juurvilju.
Lõunamaalastega koos pidutsedes ei ole muret, et asi ei lähe käima. Veel enne, kui DJ oma pilli hüüdma sai, olid noored tantsupõrandal valmis. Niipea kui esimene heli kuuldavale tuli, algas trall, mis kestis kuni viimase noodini.

Kolmapäev, 5. oktoober
Sel päeval tutvustasid prantslastest õpilased külalistele linna. Samal ajal olid õpetajad kutsutud kooli juhtkonnaga lõunasöögile Jules Verne’i brasseriisse. See tegi rahvusvahelise õpetajate päeva eriti pidulikuks.
Peab veel mainima, et ka koolisööklas on õpilastel-õpetajatel tavapäraselt lõunasöögiks aega tund-poolteist: saab rahulikult istuda, vestelda ja toitu nautida.

Neljapäev, 6. oktoober
Neljapäeva pealelõunal käisime kolmes ettevõttes:
•    Mersenis, mis valmistab süsinikkiudtooteid, sh tuulikulabasid;
•    Ajinomoto Eurolysine’is, mis toodab biotehnoloogilisi aminohappeid, ning
•    Idexis, mis sorteerib olmeprügi ja valmistab sellest uusi tooteid.

Reede, 7. oktoober
Reedel toimus nädala teine suurem väljasõit. Tee viis Amiens’ist põhja poole Somme’i lahe äärde. Juba enne oli iga osaleja valinud, kas ta läheb ratsutama, kajakiga merele või sandyachting’ule ehk liivarannale purjetama.
See polnud sugugi vaid meelelahutuslik üritus. Kõikide alade puhul anti osalejatele korralikud juhised, mida ja kuidas teha. Ratsutajatel tuli näiteks minna esmalt kaugele koplisse hobustele järele, need ratsaretkeks ette valmistada ning pärast puhastada ja koplisse tagasi toimetada.
Ka liivarannal purjetajad said enne alustamist info selle kohta, kuidas oma sõiduk ette valmistada, puri peale panna jne. Sandyachting on ülimalt äge ala. Ainus häda seisnes asjaolus, et sel päeval oli Somme’i lahe ääres tuult vähe.
Need, kes läksid kajakitega sõitma, said kohe alguses jalad märjaks, sest aluse merre saamiseks tuli endal vees kahlata. See-eest sai merel näha randalhülgeid kala püüdmas ja uudishimulikult aerutajaid silmitsemas. Elamusrikas oli ka tõusu ja mõõna vaheldus, mis toimub selles piirkonnas kaks korda ööpäevas.
Õhtul said kõik kokku üritusel, kus osalejad tutvustasid võõrustavatele lastevanematele enda koduriike. Siis jätkus juttu ka päevastest elamustest, ja seda ainult ülivõrdes.

Laupäev, 8. oktoober
Projekti viimasel päeval esitleti rühmatöid, korraldati Kahooti rakendusega viktoriine, tunnustati õpilasi, tehti ühisfotosid ning jäeti korraldajate, teiste osalejate ja uute sõpradega pikalt hüvasti.

Erakordne nädal
Kui Prantsusmaal veedetud nädalale tagasi mõelda, siis tõusevad suunurgad iseenesest ülespoole. Tänu sealsete võõrustajate ja meie projektijuhi Heli Illipe-Sootaki suurepärasele korraldusele sujus kõik ülimalt hästi.