Uudised

Erakool, IB, spordigümnaasium

ERASMUS+ projekti „Säästev tootmine ja tarbimine“ õpilasvahetus toimus Eestis

30.05.2016

9.–13. mail võõrustas Audentes Erasmus+ projekti „Säästev tootmine ja tarbimine“ raames meie partnerkoolide 47 õpilast-õpetajat. Programmi korraldamisse olid kaasatud kõik need Audentese õpetajad ja õpilased, kes olid juba mõnes õpilasvahetuses osalenud või kes veel plaanisid osaleda.

Esmaspäev, 9. mai
Õpilasvahetuse avas erakooli direktor Ahto Orav, kes rääkis põgusalt projekti eesmärkidest ja sellest, kui tähtis on Eestile meri ning õhu- ja veereostuse teema. Külalisõpetajad ja -õpilased, kes olid saabunud eelmisel päeval Prantsusmaalt, Itaaliast, Hispaaniast ja Türgist, tutvustasid lühivideoga oma riiki, linna ning kooli. Kuna Rumeenia rühm lennuki tehnilise rikke tõttu avaüritusele ei jõudnud, saime nende kohalolekut tunnetada vaid video vahendusel.

Audentese 11. klasside õpilased korraldasid tutvumismängud, mille käigus mindi nii hoogu, et isegi lõunasöögiaeg ununes.

Pärast koolilõunat jõudis järg varem ettevalmistatud videote ja animatsioonideni, mis käsitlesid eri riikide vee- ja õhureostust. Igale esitlusele järgnes mänguline kontrollküsimustik, mis võimaldas kuuldut paremini mõista ja kinnistada.

Päeva viimaseks osaks oli Tallinna vanalinna ekskursioon, mille korraldasid külalistele taas tublid üheteistkümnendikud. Välisõpetajatele tegi vanalinnatuuri kirjanik Indrek Hargla. Üritus lõppes keskajateemalise tervitusõhtusöögiga.

Teisipäev, 10. mai
Teisipäev algas meeleoluka bussisõiduga. Kes õpetas eesti, kes itaalia keelt, kes õpetas teisi laulma, tantsima või õiget käteplaksu lööma. Ülevas meeleolus jõuti Rohuneeme sadamasse, kus ootasid kiired merepäästekaatrid. Vaid kümme minutit mööda peegelsiledat merd – ja juba tervitaski meid tõeline paradiis: looduslikult mitmepalgeline ja kaunis Aegna saar.

Aegna maastikukaitseala on loodud selleks, et kaitsta metsa- ja rannikukooslusi, haruldasi liike ning nende elupaiku. Saarel asuvad ka endised militaarrajatised, suur kivikülv, vana kalmistu, maagiline kivilabürint, matkarajad ning kaks telkimis- ja lõkkekohaga supelranda.

Saarel juhendasid meid tragid retkejuhid Triin, Sandra ja Linda, kes meid kähku rühmadesse jagasid, saart tutvustasid ning meeskonnamänge korraldasid. Vahva oli vaadata, kuidas julgemad külalised maitsesid ära Eesti lastele tuttava jänesekapsa ja uudistasid üllatunult mustikaõisi. Vilka tegevuse vahele mahtus söögipaus Aegna looduskeskuses. Seal pandi osalejatele südamele, et looduses viibides tuleb kõik, mis on metsa kaasa võetud, koju tagasi viia.

Päeva teises pooles vantsisime mööda saareäärset rannarada ning nautisime vaateid Tallinna siluetile ja mõnusat 20-kraadist kevadilma. Nii mõnigi võttis jalad paljaks ja kõndis jahedas rannavees.

Uljas kaatrisõit Rohuneemele tagasi oli kui rammus täpp i-tähe peal. Puhas õhk ja puhas vesi on hindamatud väärtused ning just seda erasmuslased saarel kogesid. Aegna on imeline!

Kolmapäev, 11. mai
Kolmapäev algas töiselt. Rea Raus ja Dea Martinjonis MTÜ-st Statera panid õpilased mõtlema, tegutsema ning arutlema selle üle, millist mõju avaldab keskkonnale inimene, kuidas seda leevendada või vältida ja kuidas see kõik, mis me loodusega teeme, meile ringiga tagasi tuleb.

Kolm tundi intensiivseid mõttetalguid, rühmatööd ja arutelu tegid igale osalejale selgeks, et passiivne kõrvaltvaatamine ja vanade tegutsemisviiside jätkamine ei ole jätkusuutlik, mõistlik ega võimalik. Vastutus homse heaolu eest lasub igaühel meist. Suur muutus algab tillukesest sammust. Sageli on kõige keerulisem murda harjumuspärast mõtteviisi. Heale mõttele järgneb hea tegu, mis on võimeline muutma maailma.

Samal ajal kui õpilased mõttetööd tegid, pidas meie inglise keele õpetaja Margarita Hanschmidt avatud tunni teemal „Kuidas suurendada teadlikkust vee kaitsmiseks ja hoidmiseks?“. Tunnis olid lõimitud eri ained, näiteks ajalugu ning kirjandus: tutvuti iidsete Egiptuse vesiveskitega ja kuulati Suzanne Staplesi teost „Hommik kõrbes“. Seejärel lahendasid õpetajad koos IB õpilastega kuulamisülesandeid, vaatasid videoklippe maailma eri paikade veereostuse kohta ja tutvusid tõestisündinud looga Erin Brockovichist, kes tõestas, et suurfirma PG&E mürgised kemikaalid sattusid Californias Hinkley küla elanike joogivette, põhjustades haigusi ja surma laste hulgas. „Kelle oma on vesi?“ küsis Erin Brockovich ja tõdes: „Vesi on meie oma ning seepärast tuleb teda armastada, kaitsta ja hoida.“

Loodusainete õpetajad said osa universumiloengust, kus matemaatikaõpetaja Peeter Mikkov küsis,

  • kuidas avastati universumi paisumine;
  • milline oli Einsteini omaaegne suur eksimus;
  • kes tegelikult avastas Hubble’i seaduse ja kuidas see kirjeldab universumi paisumist;
  • milline on meie Linnutee tulevik.

Peeter andis nendele küsimustele ise ka põnevad vastused. Tema tund oli suurepärane näide, kuidas saab sellisest keerulisest teemast rääkida lihtsalt ja arusaadavalt ka neile, kelle füüsikateadmised ei ole väga sügavad.

Neljapäev, 12. mai
Neljapäev algas ebatavaliselt: buss, mis pidi meid õuesõppele viima, läks katki! Kui uus buss lõpuks koolimaja juurde jõudis, võtsime suuna Kakerdaja rappa. Kogenud giidide juhtimisel saime teada, et umbes viiendik Eestimaast on kaetud märgaladega ja et raba kui ökosüsteem toimib nii pinnaveepuhastaja kui ka mageveereservuaarina. Puhas õhk ja vesi on just selles maastikutüübis kõige paremini nähtavad ning võimalike reostusohtude maandamiseks on sellesse rappa loodud ka kaitseala.

Kakerdaja raba suurepärane loodusrada, laudteed, soolaukad ja lõppematu ilu – see kõik jättis meie külalistele võimsa mulje, mida nad püüdsid meeleheitlikult iga nurga alt jäädvustada. Lisaks tellitud ilusale ilmale ja taevas säravale päikesele rõõmustasid meid mullusügisesed jõhvikad, mis olid mahlased ning kevadiselt hapukasmõrud! Nagu ikka, oli julgeid, kes neid maitsesid, ja neid, kes pigem ei riskinud.

Teel kohtasime vaskusse, rästikut ja sisalikke, samuti kärnkonni. . Kuulsime, kuidas kobras hoiatava sulpsu saatel ujuma läks. Lõkkeplatsil pruukosti võttes ja vorstikesi küpsetades rääkisime taas sellest, kui suur on ühe inimese ökoloogiline jalajälg ja kuidas igaüks meist seda jälge vähendada saab. NATO hävitajate ülelend andis hea võimaluse kõnelda meie riigi lähiminevikust, militaarobjektidest ja nende negatiivsest keskkonnamõjust.

Päev rabas oli paras füüsiline katsumus, ent sellest hoolimata kogeti midagi uut ja mõtlemapanevat: rabaalade tähtsust ning väärtust on võimatu üle hinnata!

Reede, 13. mai
Reedene päev oli pühendatud merekultuuriaastale, meres toimuvatele protsessidele ja mere rollile eestlaste igapäevaelus. Selleks siirdusime Eesti meremuuseumi lennusadamasse. Kolm osalejatest moodustatud rühma läbisid kolm tegevust: merefüüsikaalane praktiline töö, ekskursioon giidiga ning iseseisev meremuuseumi eksponaatidega tutvumine.

Merefüüsika töötoas uuriti, miks laevad ei upu ja kuidas tekivad ookeanis hoovused. Kõigepealt selgitati näidiskatse abil välja, mis on tihedus. Katse tulemuseks oli kihiline värviline vedelik läbipaistvas pudelis. Osaluskatse käigus sai proovida, kuidas ujub või upub plastiliinist kuulike või laevuke, kui palju kive kannab papist paat ja kuidas oleneb ujuvus vee soolsusest.

Vabatahtlike abiga tegime läbipaistvasse kasti eri soolsusega vedelikest kihid ja selgitasime, kuidas temperatuur ja soolsus mõjutavad vee liikumist ookeanis, kuidas tekivad pinnahoovused ning mis rolli vee liikumisel mängib aurumine ja jahenemine.

Lõpetuseks arutleti, mis juhtuks Golfi hoovuse peatumise korral ning miks prügi ei lange ookeani põhja ega jaotu meres ühtlaselt, vaid jääb pinnale hulpima, moodustades prügisaari. Seega andsid mängulised katsed aimu, milles seisneb merekeskkonna reostuse ohtlikkus ja kuidas see meie elukvaliteeti mõjutab.

Giidid rääkisid lugusid merekultuurist, sõjaajaloost, hulljulgetest merereisidest ja meretarkustest ning käidi ka allveelaeval Lembit. Saime teada, et mere puhtus ja reostus on otseselt seotud Läänemere piirkonna aktiivse inimtegevusega ning et vaid arukas ja kõiki looduslikke protsesse arvesse võttev majandustegevus tagab mereressursside jätkusuutliku kasutamise.

Projekt lõppes koordinaatorite kohtumisega, kus toimunud tegevused arutati läbi ja tõdeti, et projekt oli sisukas ning õuesõpe asjalik ja põnev. Lepiti kokku, et järgmine kord kohtutakse Prantsusmaal Amiens’is, kus alateemaks on „Kahjulikud keemilised ühendid“.

Täname kõiki Audentese erasmuslasi, kelle iseseisvus, tähelepanelikkus ja toimekus selle projektinädala võimalikuks tegid!

Jalus