Uudised

IB, spordigümnaasium

Erasmus+ projekti „Säästev tootmine ja tarbimine“ teine õpilasvahetus ehk nädal Transilvaanias

13.04.2016

30. märtsil – 3. aprillil toimus ERASMUS+ rahvusvahelise projekti „Säästev tootmine ja tarbimine“ teine õpilasvahetus. Seekord võõrustas meid Colegiul National „Octavian Goga“ kool Sibiu linnas Transilvaanis, Rumeenias. Audentese kooli esindasid Marjana Kristiina Meronen (11.d), Siiri Kliimson (11.d), Madli Rahuvarm (11.c), Suzy Anett Aavik (11.c) Rando Jalakas (11.c) ja Michael Vu (IB-1). Õpetajatest olid kaasas füüsikaõpetaja Enn Kirsman, matemaatikaõpetaja Peeter Mikkov ja bioloogiaõpetaja Heli Illipe-Sootak.

Lennureis viis meid läbi Riia ja Viini ning Sibius, mis on umbes poolteist korda suurem linn kui Tartu, ootasid meid õpilasi võõrustavad pered ja koolipoolne projektijuht Cosmina.

Esimesene projektipäev algas Sibiu kooli aulas riikide-koolide tutvustusega. Madli ja Suzy näitasid oma eelnevalt kokku pandud videolõiku Eestist ja meie koolist. Videotele järgnesid tutvumismängud, ning seejärel siirdusime kohtumisele Sibiu abilinnapeaga, kes võttis meid vastu uhkes raehoones ning soovis edukat ja sisukat projektinädalat. Päeva teises pooles viidi õpetajad vanalinna tähelepanuväärsetesse paikadesse.

Teine päev algas eelmise päeva sisukokkuvõttega ja lühikese pildigaleriiga, ja siis esitleti SWOT –analüüse teemal „Maakasutus ja metsamajandus“. Audentese kooli esitluse tegid Siiri ja Marjana Kristiina. Seekordne töötuba oli teemal „Räägime loodusest“ („Let’s Talk About Nature“), samaaegselt toimus ka õpetajate koolitus, kus tutvustati Europass’i ning arutati projektiga läbiviimisega seonduvat. Töötubade lõppedes tõdesid meie õpilased, et inglise keeles suhtlemine polegi nii keeruline, kui esialgu peljati. Ehk nagu tõdes Rando – ma ei ole Audenteses just kõige kibedam inglise keele oskaja, aga siin ülejäänud osalejate seas tunnen, et suudan inglise keeles suhelda peaaegu täitsa vabalt.

Kolmas projektipäev algas loomingulise ülesandega „Ühe puu lugu“. Audentese ülesandeks oli tutvustada männipuu lugu alates selle viljumisest kuni kasutuseni välja. Rando ja Michael olid ette valmistanud suhteliselt lühikese, ent faktiderohke pildirea Eesti ühest levinumast metsapuust. Itaallaste lugu rääkis meie jaoks eksootilisest jaanileivapuust, mis otse nende kooli ees kasvab. Türklaste teemaks oli pappel, prantslastel tamm ja hispaanlastel oliivipuu. Rumeenlased tutvustasid pööki, nende video oli esitatud väga töömahukas animatsioonitehnikas ja oli suurepäraseks eeskujuks ka teistele osalejatele. Pärastlõunal oli aeg töötubade käes. Kõik õpilased said vaheldumisi tutvuda Jaapanist pärit kokedama taimekasvatuse tehnoloogia, mullahappesuse määramise ja puulehtede lagundamis- ja kunstipärasesse vormi seadmise tehnikaga. Kolmanda päeva naelaks oli kahtlemata suur pidu, kus iga seltskond sai esitada oma rahvalaule ja –tantse. Meie leivanumber oli „Põdra maja“ (ikkagi metsa teema!), mille saateks tegime ka asjakohaseid viipeid. Et lugu paremini meelde jääks, palusime kõigil pealtvaatajail ettenäidatud liigutusi kaasa teha. Isegi kui meie etteaste polnudki kõige professionaalsem, siis kõige naljakam oli see kindlasti.

Neljas päev viis meid linnast välja. Kõigepealt külastasime puukooli, kus saime põhjaliku puude kasvatamise väljaõppe, siis jagati kõigile töökindad kätte ja algas nobe kuusepeenarde rohimine, seejärel saime ka ise kaevata-istutada. Töö tehtud, siirdusime mägedesse. Mööda siugjat teed bussiga kõrgustesse tõustes nautisime hingematvaid vaateid mägedele, mille tipud veel lumised olid. Păltiniş talispordikuurortisse jõudes viis mäetõstuk meid ca 1400 meetri kõrgusele mäe otsa, kus oli veel piisavalt lund, et õpilased saaksid ühe korraliku lumelahingu maha pidada. Kui võileivad nositud, asuti laskuma. Audenteslased valisid kiirema tee ehk siis tõstuki asemel liiguti mäenõlvast alla joostes, libeduse tõttu läbiti osa rajast selili asendis. Väike soojendus tehtud, nägi päevakava ette seikluspargi külastamist. Ei pea vist mainimagi, et just siin tundsid meie õpilased end n-ö omas elemendis.

Viies ja viimane projektipäev möödus taas välitingimustes. Esmalt viis üks kohalik MTÜ läbi võistlusliku orienteerumismängu linnalähedases pöögimetsas ning siis liiguti vabaõhumuuseumisse. Jalutades põnevate vanaaegsete hoonete vahel ja kuulates lakkamatut linnulaulu möödus aeg imekiiresti. Ja oligi aeg uute sõpradega hüvasti jätta, kui türklased end esimestena koduteele asutasid.

Kokkuvõttes tuleb öelda, et kuigi vampiirihõngu me Transilvaanias ei kogenud, oli kogu projekt suurepäraselt korraldatud ja ilm lihtsalt soe ja võrratu!
Täname Rumeenia õpilasi ja õpetajaid sooja vastuvõtu eest ja kohtumiseni Eestis!

Jalus