ERAKOOL

Erasmus+ projektile „We start up!“ pandi punkt Sitsiilias

21.06.2022

16.–20. mail osales neli Audentese 9. klassi õpilast – Lisette, Timur, Jan Alex, Henry – ja õpetajad Eve ja Heli projekti „We start up“ kohtumisel Sitsiilias. Tavapäraselt alustasime sõpruskohtumist oma maa, linna ja kooli tutvustamisega, seekord oli see see eriti pidulik, kuna pidime ka kuulama hümne ja kaasa laulma. Eestit, Tallinna ja Audentest tutvustasid Jan Alex ja Henry. Seejärel tehti ringkäik koolis: piilusime sisse klassidesse ja tekitasime seal tundide ajal parasjagu elevust. Väike vaheldus kulub ju tahvli ees tehete lahendamise ajal ära! Itaalia õpilased olid väga uudishimulikud ja julged suhtlejad, seda enam, et nende kooli olid tulnud õpilased Portugalist, Prantsuse Guajaanast ja Eestist, kellega igapäevaselt ei kohtuta. Päeva teises pooles, pärast rikkalikku lõunasööki, sõitsime rannikule, et üle vaadata Sitsiilia looduse tõeline ime: Scala dei Turchi (tõlkes Türgi trepp). Tegemist on kriitvalge mergliklindiga, mis meenutab laia treppi. Mergel on savirikas settekivim, mida selle keemilise koostise tõttu ei peeta enam lubjakiviks (ehkki selles on ka suurel hulgal kaltsiumkarbonaati) ja see on tekkinud sadu miljoneid aastaid tagasi elanud lubikojaga ainuraksetest ehk foraminifeeridest. Kunagi olevat just Scala dei Turchi kaudu võõrvallutajad ja mereröövlid Sitsiiliat rünnanud, sest merelt tulles on taoline astmeline paljand sobiv ligipääs saarele. Vaatamata imeilusale vaatele olime ka veidi pettunud, sest Vahemere vesi oli väga soe, aga ujumisriideid meil kaasas ei olnud. Henry keskendus muidugi kivististe otsimisele ja meie nautisime kuuma lõunamaapäikest. Nüüd oli aeg edasi liikuda ja meie järgmine sihtpunkt oli Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Luigi Pirandello majamuuseum. Luigi Pirandello elas eelmise sajandi esimeses pooles ja tema suurim panus kirjanduslukku olid tema eksistentsialistlikud ja absurditeatri valdkonda kalduvad näidendid. Kõndisime ringi tubades ja vaatasime ringi ka suures aias. Suurt ilmutust küll ei saanud, aga ei tohiks ära unustada, et suurte loojate hingus ei asu ju maistes asjades, vaid eelkõige nende loomingus. Ja sellega tasuks kindlasti tutvust teha.

Teisipäeval keskenduti taas ettevõtlusele. Enne õpilasvahetust pidid õpilased küsitlema ühte kohalikku ettevõtjat. Lisette tutvustas HomeStudio omanikku Kristelit ja Timur tegi intervjuu Janekiga Trükimaailmast. Intervjuus saadi teada, kuidas edukad ettevõtjad oma äriideeni jõudsid, mis neid innustab edasi tegutsema ja mida nad soovitaks algajatele. Väga põnev oli vaadata/kuulata ka teiste riikide ettevõtjate kogemust. Hommikul jõudsid kohale Türgi õpilased ja nüüd oli nende kord tutvustada oma riiki ja kooli. Pärastlõunal läksime Palma di Montechiaro linna uudistama. Itaalia väikelinnad on kui omamoodi ajaloomuuseumid, kus võiks lõputult ringi käia ja lugusid kuulata. Külastasime mitmeid kirikuid, meie giidideks olid Itaalia õpilased. Ja nad olid end selleks tööks väga hästi ette valmistanud! Pärast kuuma suvepäeva viidi meid randa. Ja vesi oli tõesti mõnus ja soe.

Kolmapäev oli väljasõidupäev. Õnneks ei pidanud kaugele sõitma. Ilmakuulus Agrigento Templiorg, mis kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse, asus vaid mõnikümne minuti kaugusel. Esimene teadaolev linn rajati siia juba rohkem kui 500 aastat e.m.a ja linna ülistuseks tõdes Kreeka lüürik Pindaros, et see on kõige kaunim paik, kus inimesed elavad. Praegused templivaremed ja linnamüür on samuti pärit ajast enne meie ajaarvamist. Nende vahel kõndides ja oliivipuude alt varju otsides on tunda, kui oluline on meie ajaloo- ja kultuuripärand. Ja kui meisterlikult tol ajal ikka ehitati, et need ehitised tänini – küll mitte täies hiilguses – siiski säilinud on. Rahvast oli üllatavalt palju ja sitsiillased ootasid pikisilmi uut turismihooaega, mis tõotab pärast koroona-aastaid taas edukas olema. Siinsetele inimestele on ju turism üks peamisi majandusharusid, lisaks muidugi köögiviljakasvandusele. Sammaste vahelt suundusime rohelusse uppuvasse oaasi Kolymbetra aeda. Iseäranis kuumas ja kuivas kliimas saab aru, kui tähtis on lopsakas haljastus ja kui kosutav on kõndida suurte puude all. Loomulikult hakkasid silma ka tsitruseliste viljad, mis käeulatuses rippusid. Just seal oli ka aeg lõunapalaks, enne kui taas bussi läksime ja veinitallu sõitsime. Quignones veinitalu asus künka otsas ja meid tervitasid kaks suurt koera. Kui koerad olid oma paid kätte saanud, rääkis veinitootja meile oma ärist, viinamarjade kasvatamisest ning muidugi ka veinitootmise tehnoloogiast. Nagu arvata oli, valmivad maailma parimad veinid just siin. Jätsime siiski degusteerimise järgmistele külastajatele.

Neljapäev oli tõeline ärihaide päev. Meid võõrustas äriinkubaator MakeHub, mille loojad olid entusiastlikud noormehed. Kohe asuti asja juurde ja selgitati, kuidas ühte lahedat ja investoritele huvipakkuvat ärilõuendit täita ja esitleda. Õpilased jagati segarühmadesse ja töö võis alata. Audentese õpilasi oli taaskord rõõm jälgida, ilmselgelt võtsid nad juhirolli ja asusid ülesandeid jagama. Ka esitlemine oli nii veenev ja asjatundlik, et naljatamisi pakuti Alexile ja Timurile praktikakohta MakeHub’is. Ehkki õpilased tundsid teatud võistlushasarti (jagati ju välja parimate ideede preemiad), oli põhirõhk siiski uute oskuste omandamisel: kuidas meeskond tööle panema, kuidas sõeluda välja parim idee ja seda arendada, et ka teised rühmaliikmed saaksid end vajalikuna tunda. Suurt rõhku pandi esitlusele endale, mis pidi olema liftikõne formaadis ehk siis kuidas äratada huvi potentsiaalsetes investorites. Mainimata ei saa jätta ka üllatuslõunat, mille valmistas meile Sitsiilia tippkokk Tony Rocchetta. Tony on tuntud kui vanade nisusortide aretaja ja nendest imemaitsvate roogade valmistaja. Toidujulgeolek on maailmas kuum teema ja vanad sordid, mida on kasvatatud sadu aastaid, on sageli vastupidavamad muutlikele ilmastikutingimustele, samas on nende toiteväärtus sageli suurem kui tavalisel valgel saial. Täisteranisu maitseb küll veidi teistmoodi, ent kasutades seda koos rohkete köögiviljalisandite ja erinevate juustusortidega saab korraliku kõhutäite oluliselt väiksemast toidukogusest. Tony ja tema ettevõtmised on suurepärane näide rohemajandusest ja toidulaua rikastamise võimalustest. Toiduteemaga jätkati ka külastades köögi- ja puuviljakasvandust. Juba esimesel päeval hakkasid silma silmapiirini ulatuvad katmikalad. Just siitkandist tulevad meie toidulauale rohelised köögiviljad nagu rukola, spinat ja põldsalat.

Viimane päev oli tavapäraselt emotsionaalsem ja rahutum. Oli see ju projekti lõpupäev ja ees ootas kojusõit. Kui osalemistõendid olid jagatud, löödi tantsu. Iga partnerkool näitas ette oma tantsusammud ning ennelõuna möödus lõbusalt jalga keerutades ja üksteisele jällenägemist soovides. Teine pool päevast sai sisustatud vastavalt omale soovile ning veel kord sai nauditud soojamaahõngu ja hotelli basseini. Ärasõit jäi varastele hommikutundidele.

Sitsiilia kohtumine oli viimane õpilasvahetus, mis lõpetas ligi kolm aastat kestnud projekti „We start up!“. Koroona tõttu ei saanud küll kõik partnerkoolid iga kord kohale sõita ja seepärast pidid mõned neist neti vahendusel oma esitlused ära näitama ja töötubades osalema. Igal kohtumisel oli ülesandeks rahvusvaheliste meeskondadena äriplaani koostamine, millele eelnes erinevate äriplaanilahenduste tutvustus. Kohtumiste tulemusena saime kokku kena hulga õpilaste säravaid ettevõtlusideid, mis koondatakse e-raamatusse. Lisaks ajuragistamisele tutvuti kohalike ettevõtjatega, külastati tehaseid ja äriideedelaboreid. Kindlasti olid olulisel kohal ka kohalikud kultuuri- ja loodusväärtused kui ka tutvumine vastuvõtva kooli õpikeskkonnaga. Kahtlemata said kõik ainulaadse meeskonnatöö- ja suhtluskogemuse ning laiendati ettevõtlusalast sõnavara ja praktiseeriti suhtlemist inglise keeles. Nii mitmedki õpilased kogesid esmakordselt erinevate rahvaste ja kultuuride eripärasid ja avardasid oma silmaringi võimaluste kohta, mida Erasmus+ programmid pakuvad. Järgmiste projektideni!