SPORDIGÜMNAASIUM

ERASMUS+ Sport projekti tähtsündmus – noortespordi konverents „Sport – see on sinu võimalus!“

29.10.2019

ERASMUS+ Sport projekti tähtsündmus – noortespordi konverents „Sport – see on sinu võimalus!“ – toimus 8. oktoobril 2019 Läti Rahvusraamatukogus, Riias.

Kaks aastat vältava Erasmus+ Sport projekti kõige olulisem sündmus oli kindlasti kõrgetasemeline noortespordikonverents, mis tõi kohale Läti spordikoolide juhid, ministeeriumide esindajad ja paljud teised, kellele noortespordi arendamine südamelähedane on. Lisaks lätlastele olid külla palutud ka Audentese spordigümnaasiumi direktor Priit Ilver ja spordipsühholoog Kristel Kiens ning Haridus- ja Teadusministeeriumi spordinõunik Margus Klaan. Leedut esindas Kanuuföderatsioon.

Konverents algas Läti Haridus- ja Teadusministri Ilga Šuplinska tõdemusega, et sportimine on noortele loomuomane ja vajalik nende füüsiliseks ja vaimseks arenguks. Ja kuna soovid on alati suuremad kui olemasolevad vahendid, peab otsused langetama hästi läbimõeldult. Kindlasti tuleks kaasata ka erasektor. Riiklik spordipoliitika on suunatud spordiliikumise arendamiseks, kuid selleks on vaja kohalike sporditegelaste toetust, nende konkreetseid ettepanekuid. Kui on näha, et midagi on halvasti, siis tuleb öelda, kuidas saab süsteemi paremaks teha, mitte ainult rääkida sellest, mis on halvasti. Edasiminekuks on vaja koostööd ja tulevikku suunatud nägemust ja juhiseid, lõpetas ta oma sõnavõtu.

Järgnevalt sai sõna Läti olümpiapronks rannavolles Martin Plavins, kes rõhutas, et sport on eelkõige võimalus saada mitmekülgselt paremaks inimeseks. Ja see on ka teaduslikult tõestatud, et sportimine muudab inimese enesekindlamaks ja tema tegevuse (mitte ainult sportliku) sihipärasemaks. Kasutagem seda võimalust, innustas tippsportlane.

Läti haridusministeeriumi spordinõunik Edgars Severs rõhutas, et sport ei ole ainult tulemuste/kõrgete kohtade saavutamine, see on ka eluaegne liikumisharrastus, mida saab teha aastaringselt ja kõrge eani. See on hea võimalus veeta aega koos pere ja sõpradega. Lätis on 95 spordialaliitu, millest enim on rahastatud korvpall, jäähoki ja bobisõit ning kõige vähem (arusaadavatel põhjustel) kirimale. Viimasel kahel aastal on tulnud juurde mitmeid spordirajatisi, treenerite hulk on kasvanud, pakutakse sportimisvõimalusi lisaks traditsioonilistele spordialaliitude tegemistele. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega, jätab lätlaste liikumisharrastus tublisti soovida. Võistlusspordi osas on aga Läti tulemused väga head, vaatamata sellele, et riik on väike ja võimalused tagasihoidlikud. Oluline samm spordiliikumise arengus on just viimastel aastatel loodud eraspordikoolid ja -klubid. Koolide õppekavasse sai sisse viidud kolmas kehalise kasvatuse tund ja see muudatus võttis aega 15 aastat! Peamine spordipoliitika probleem on see, et planeerimine ei ole pikaajaline ning kuna rahastamine ei ole stabiilne, on ka erasektori panus sageli ettearvamatu ja seda mõjutab kindlasti riigi maksupoliitika. Vähenema peaks administratiivkulud, et rohkem raha läheks otse sportimisse. Ministeeriumi tegevuskava aastatel 2021–2027 üks prioriteete on kultuur ja sport, inimeste (iseäranis noorte) liikuma saamine, sotsiaalne ühtsus, ettevõtlikkus ja turism (nt rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamine). Kindlasti on üheks mõttekohaks treenerite järelkasvu tagamine ning treenerite edutamis- ja tunnustamissüsteem vajab samuti kaasajastamist. Seega on oluline, et sportimisvõimalused oleksid kõigile kättesaadavad, mis aitaks turgutada inimeste tervist, ning liikumisharrastuse arendamist tuleb vaadelda laiema pilguga, sest ainult nii saame loota, et laste huvi sportimise vastu ei kao ja et on piisavalt neid, kes pühenduvad spordile tipptasemel.

Läti Spordikoolide Liidu nõukogu esinaine Diana Zalupe rääkis samuti treenerite puudusest ja selle põhjustest. Võrreldes näiteks muusikakooli õpetajatega, kellel on keskmiselt 9 õpilast, on treeneritel üle 20 õpilase. Ja samas on treeneripalk umbes 2/3 muusikakooliõpetaja palgast. Pahatihti öeldakse, et liikumisharrastuse edendamine peaks olema pigem vabatahtlik töö, mis viib mõtteni, et kui see on vabatahtlik, kas see on siis ühiskonna ja riigi jaoks oluline? Kas muusika/tants on riigi jaoks olulisem kui liikumisharrastus? Abiks oleks kindlasti see, kui spordikoolid ja treenerid teeksid rohkem koostööd ning pööraksid pidevalt avalikkuse tähelepanu spordiliikumise olulisusele ja selle valukohtadele, sõltumata sellest, kes on parajasti ministeeriumi ühel või teisel ametipostil. Treeneritel on treeningute ettevalmistamiseks ette nähtud 2 tundi nädalas (õpetajatel on 9 tundi), üldhariduskool jälgib riiklikku õppekava, aga treener rakendab sisuliselt individuaalset õppekava ja see vajab kordades rohkem ettevalmistusaega. Kuidas lahendada erinevate spordihuvirühmade vahelisi probleeme, küsis spordikoolide liidu juht, ja vastas: „Me peame tegema nii, nagu valitakse Rooma paavsti, et enne keegi ruumist välja ei lähe, kui paavst on valitud, me peame leidma lahenduse ja saama oma isiklikest solvumistest üle. Muud lahendust lihtsalt ei ole.“

Olümpiakomitee juht Žoržs Tikmers andis ülevaate olümpialiikumisest, selle sümbolitest ja põhimõtetest ning tõi uhkusega välja asjaolu, et Läti on ainus riik, kus toimuvad riiklikul tasemel täiskasvanute ja noorte olümpiamängud. Samuti korraldatakse igas omavalitsuses olümpiapäeva. „Olümpiakangelased tugevdavad meie rahvusteadvust,“ võttis Žoržs Tikmers kokku, „ja ühendab ühiskonda ning populariseerib riiki kui põnevat turismisihtkohta.“

Järgnevalt sai sõna Audentese spordigümnaasiumi direktor Priit Ilver, kes tutvustas meie kooli ajalugu ja kõneles sellest, kuidas on koolielu korraldatud, lähtudes kolmest alusväärtusest: tarkus, tervis, tasakaal. Treenerid on enamjaolt kõige kõrgema tasemega ja ka õpilastest võivad saada head treenerid, kui nad seda soovivad. Uuriti, kas Audenteses saaksid õppida ka Läti noored? „Jah, me saaksime teha õpilasvahetusi,“ vastas koolijuht. Põgusalt sai tutvustatud ka seda, millised muutused on koolis lähiaastatel tulemas, näiteks tuleb juurde söögikordi, paranevad õppursportlaste diagnostika- ja ravivõimalused. Mis te riigile lubasite, soovis publik teada. „Et me oleme Eesti parim kool, mis kasvatab noorsportlasi,“ vastas Priit Ilver enesekindlalt.

Pärastlõunal peeti kaks paneeldiskussiooni, kus oli arutluse all erinevates Balti riikides toimivad spordirahastusskeemid. Eestit esindas Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Margus Klaan, kes märkis, et oluline on vältida rahastamise dubleerimist, Eestis muudeti taotluskorda paar aastat tagasi, et rahastamine oleks läbipaistev ja et ei rahastataks ühte projekti mitmest allikast samaaegselt. Lätlased tõdesid, et neil on küll olemas Kultuurkapital, aga sport ei ole sinna kaasatud, seepärast tuleks luua spordifond, nagu see Leedus juba on. Läti panelist oli ka mures, et kas Eesti rahajagamissüsteemi puhul peab sport justkui võistlema kultuuriga tähelepanu ja rahastamise osas. Ja Klaan selgitas, et Kultuurkapitalis ei ole spordi- ja kultuurivahelist konkurentsi, sest eraldiste proportsioonid on

Audentese spordipsühholoog Kristel Kiens tutvustas holistilise lähenemise kontseptsiooni õppursportlase arendamisel, mis tagaks edu nii spordis kui ka õppetöös. Ettekandes tutvustas ta Audentese spordigümnaasiumi näitel, kuidas õppursportlaste arengut saab toetada erinevatel tasanditel ning viisidel. Samuti tõi ta välja, kuidas vajaks tähelepanu ka vaimsete oskuste arendamine, et kahese karjääriga toime tulla. Oluliste oskustena saab noortes teadlikult arendada nii sooritusoskusi (nt eesmärkide seadmine, keskendumise ja tähelepanu suunamise oskused, ebaõnnestumistega ja pingetega toimetulek jne), üldiseid vaimseid oskusi (nt aja planeerimine, eneseteadlikkus, enesejuhtimine) ja heaoluoskusi (nt unehügieen, taastumine). Ta rõhutas, et õppursportlaste arengu soodustamisse tuleks läheneda terviklikult, mitte keskenduda ainult soorituse või saavutuse osale.

Viimases, füsioterapeut Eriks Visockise ettekandes oli juttu varajasest spetsialiseerumisest, mis sportlase arengu seisukohalt ei ole hea (on ka erandeid, nt sportvõimlemine), kuna lihaskond areneb ebaühtlaselt ja on rohkem vigastusi. Kuna stressiolukorras – näiteks intensiivse trenni puhul – kipub luu kasvama kiiremini ja see tähendab suuremat vigastusohtu. Seepärast peaks pöörama rohkem tähelepanu noorte üldfüüsilisele arengule.

Kokkuvõtteks. Konverents tõi kokku erinevad spordiga seotud inimesed, kes jagasid oma kogemust ja mõtteid, kuidas arendada Läti noortesporti, et ka tulevikus oleks piisavalt kõrgtasemel võistlevaid sportlasi. Tulid välja sarnased murekohad, kuidas noori aktiivsemaks saada ja kuidas suunata noorsportlast tervislikumalt sportima. Mida rohkem on harrastajaid, seda rohkem eraldatakse raha sellele spordialale ja seda paremini saab toetada ka profisportlasi, kinnitas Kristel.