Uudised

erakool, Spordigümnaasium, IB

Erasmus+ viimane rahvusvaheline õpilasvahetus toimus Sitsiilias

17.04.2017

20.–24. märtsil 2017 toimus Erasmus+ rahvusvahelise projekti “Säästev tootmine ja tarbimine” viimane õpilasvahetus, millest võtsid osa õpilased Jesper Bruno Bramanis (12.c), Hannagret Luks (12.c), Anna-Stina Reinas (12.c), Joel Kuldmäe (11.c), Elisabeth Alla (IB) ja Aleks Kibin (9.a) ning IT-õpetaja Eve Liis, inglise keele õpetaja Margarita Hanschmidt ja bioloogiaõpetaja Heli Illipe-Sootak.

Seekord võõrustas meid Enrico Fermi kool Vittoria linnas Sitsiilias. Muigamisi öeldakse, et ligi 400 aasta vanune Vittoria, kus elab ca 60 tuhat elanikku, on üks saare noorimaid linnu. Ja tõsi ta on, Vittoria ehitati üles pärast laastavat 1693. aastal toimunud maavärinat. Elatud aga on selles piirkonnas juba tuhandeid aastaid.

Projekti avapäeva tähistati piduliku liputseremoonia, Euroopa Liidu ja osalevate riikide hümniga. Liigutav oli vaadata, kuidas saalitäis itaalia õpilasi, käsi südamel ja pilk selge, oma maa hümni esitas.

Pärast tervitusi tutvustasid projektikoolid oma riiki, linna ja kooli. Enne veel aga, kui õpilased teineteisega mänguliselt tutvusid, jõudsime tõeliste põhjamaalastena koolitrepil juba näo päikese poole keerata. Ilm oli ju meie jaoks tavatult soe – 20 kraadi! Ja päike kuumutas vahemerelikult.

Rühmategevusteks jaotati kõik osalised värvide kaupa gruppidesse, nii et igaühes oli osalejaid kõikidest riikidest. Lõbusad tutvumismängud, kiire koolituur ja alati naeratavad ja jutukad itaallased tekitasid kiiresti ühtekuuluvustunde.

Päeva teises pooles läksime linnaekskursioonile – Vittoria kesklinn on täis põnevat arhitektuuri, saladuslikke põiktänavaid ja rõõmsalt sagivat rahvast. Õpilasvahetuse seltskond oli palutud ka linnapea vastuvõtule.

Teisipäev oli igati töine. Alustuseks näitasid õpilased oma varem valmis tehtud videoid kohalikest ettevõtetest, mis juhinduvad jätkusuutliku majanduse põhimõtetest. Audentes tutvustas ökojäätist ja sorbette tootvat „LaMuu’d”, mis on tegutsenud Eestis alates  2012. aastast. Selgus, et pea igas riigis on ettevõtjaid, kes hindavad loodussõbralikke tootmismeetodeid ja suudavad pakkuda ökoloogilisi ja majanduslikult äratasuvaid tooteid ja teenuseid.

Selle tõenduseks külastasime kahte Sitsiilia ettevõtet: üks neist oli plastide ümbertöötlemistehas ja teine – köögiviljaaiand. Sitsiilia mullastik on tänu saare vulkaanilisele tegevusele toitaineterikas, ja  koos suurepäraste valgus- ja temperatuuritingimustega on Sitsiilia justkui loodud puu- ja köögiviljakasvatuseks. Suureks üllatuseks saime teada, et enamjaolt kasvatatakse tomateid, paprikat ja baklažaane kasvuhoonetes, mis võimaldab vältida liigset vee aurustumist ja suuri temperatuurikõikumisi. Kasvuhoonete kasutamisel tekib muidugi tohututes kogustes kilejäätmeid, mis siis tehases ümber töödeldi. Tulemuseks saadi plastgraanulid, mida kasutatakse uute plasttoodete valmistamisel.

Vahetult enne kasvuhoonete külastamist tabas meid vihmavaling ning seetõttu viidi meid hoopis köögiviljade pakkimistsehhi. Nii mõnigi pistis seal mõne värske tomati põske. Oli ikka hea küll!

Kolmapäev oli pühendatud õpirakenduste (Padlet, Kahoot, Genial.ly, Thinglink, My Simple Show, Powtoon) tutvustamisele ja rühmatööle. Iga rühm sai kindla ülesande ning selle kallal pusiti mitu tundi. Audentese õpilased on varemgi silma paistnud hakkaja olemise, hea keeleoskuse ja suurepärase meeskonnavaimu poolest. Ka seekord haarati ülesandel sarvist ja asuti tööle.

Kaks tõhusat tööpäeva selja taga, oli aeg üks korralik loodusmatk ette võtta! Ja neljapäeval sõitsimegi kahe bussiga Etnale. Veel paar nädalat enne õpilasvahetust pakkus Etna tõelist magmamöllu, meie tulekuks olid aga mäevaimud rahunenud ja vulkaan suitses rahumeelselt nagu korsten. Loomulikult ei kippunud me peakraatri servale uudistama, vaid matkasime Etna jalami looduspargi radadel. Giid rääkis, et Etnat peetakse üheks maailma aktiivsemaiks vulkaaniks ja kunagi ei tea, millal see järgmise tulevärgi taeva poole laseb. Igatahes nägime ümberringi tardunud laavavoogusid, millel tasapisi elu tärkas – siin-seal lipsasid sisalikud ja üksikud pisikesed männid hoidsid kramplikult krobelisest laavakivist kinni. Etnat me muidugi mõista ei vallutanud, aga ühes vanemas kõrvalkraatris käisime ära küll. Tagasiteel Vittoriasse põikasime korraks Cataniasse, kus jagus aega vaid ühe hõrgu gelato söömiseks.

Ja oligi käes meie elamusrikka reisi viimane päev, reede. See oli tõeline spordipäev, kus võisteldi jalg-, korv- ja võrkpallis. Õpetajate mureks jäi aga teha projektist kokkuvõte ja arutada tulevasi võimalikke koostöövorme. Päeva teine pool oli täis tantsu, laulu ja diskotamist, audenteslaste „Põdra māja“ kajas veel hiljemgi mitme itaallase suus. Kõik oluline oli selleks korraks tehtud ja nüüd oli ainulaadne võimalus tänada oma võõrustajaid ja meid lahkelt vastu võtnud Enrico Fermi kooliperet ning lihtsalt lõõgastuda. Kojusõit oli vaid tundide kaugusel ja veel viimast korda saime maitsta rohketes variatsioonides pitsasid ja pastasid.

Pizza nutella kõlas küll esmakordselt kuuldes veidralt. Ent tagantjärele tuleb tunnistada, et kes ei ole Sitsiilias pizza nutella’t söönud, pole seal õigupoolest käinudki!

Arrivederci Vittoria!

Loen õpilaste reisikirjeldusi blogist

Jalus