ERAKOOLI UUDISKIRI

Esimese poolaasta aineülesest projektõppest

18.12.2020

Projektõppes osaleb kogu klass ning selle käigus saavad õpilased omandada õppekavaga nõutavaid teadmisi ja oskusi aktiivselt ning tugevama sisemise motivatsiooniga. Projektõppe rühmatöö õpetab tegema koostööd ja lahendama elulisi probleeme, kasutades eri ainetes saadud faktiteadmisi. Ühtlasi arendab projektõpe kriitilist mõtlemist, ettevõtlikkust ja loovust.

Tähtsal kohal on projektõppes laste iseseisev tegutsemine: õppija on õppeprotsessis aktiivne osaleja, õpetajal on juhendaja roll. Projektõpe keskendub ühele kindlale küsimusele või probleemile, millele leitakse lahendus uurimisprotsessi käigus. Mõnikord kaasatakse protsessi kogu pere: vanemad, vanavanemad ning õed ja vennad.

Meie koolis on esimesel poolaastal toimunud mitu põnevat ja arendavat projekti.

Lapsed lugema!
Lugemisprogramm „Loeme ennast botaanikaaeda“ kestab aprilli lõpuni. Võistlustulle astub iga klass ühiselt ja edukus sõltub iga õpilase panusest.

Programm „Lugemisisu“ kestab 15. maini ja sellega on liitunud kõik meie kooli 1. klassid ja 3.b klass. Programm startis oktoobrikuu lõpus tutvustavate tundidega.
See ettevõtmine innustab lapsi lugema, pakkudes juurde ka teematunde ja mängulist tegevust. Lapsed loevad läbi vabalt valitud viis raamatut, mille kohta täidetakse ülesanded lugemispassis. Ülesanded on loomingulised ja õhutavad lapsi oma lugemiskogemust jagama. Kooliaasta lõpus premeeritakse kõiki lugemispassi täitnud lapsi lugemisdiplomiga.

Just väikeste raamatukogus käimine on tänu „Lugemisisule“ tuntavalt elavnenud: lapsed otsivad uusi raamatuid ja küsivad lugemisülesannete täitmise kinnitusallkirju, ühtlasi saavad nad siis loetu üle ka arutada.

Selle programmiga liitumine võimaldas kooli raamatukogul enda fondi tuntavalt täiendada uusimate toredate lasteraamatutega. Ligi 30 värskest raamatust on nii mõnigi juba mitu lugejat leidnud.

Vaatan uusi raamatuid ka kooli veebilehelt

Uuel õppeperioodil on klassidel võimalus osaleda ka selle programmi teematundides „Raamatu teekond“ ja „Raamatu illustratsioon“.

Seened ja nahkhiired
3.b klassi esimese poolaasta projektideks olid

• seeneprojekt, kus eri õppeained lõimiti loodusõpetusega: käidi seenenäitusel, meisterdati seeni ja tehti mitmesuguseid katseid;
• oktoobrikuus toimunud projekt „2020. aasta loom – nahkhiir“: lapsed lugesid teemakohaseid raamatuid, käisid loodusmuuseumis näitusel „Hirmus armas nahkhiir“, meisterdasid ja maalisid nahkhiiri ning osalesid jutuvõistlusel „Nahkhiire unejutt“. Kaasatud olid ka lapsevanemad: lapsed said koos perega käia Tammsaare pargis oleval näitusel „Supervõimekas nahkhiir“. Novembrikuus liitusid projektiga ka 3.a ja 2.a klass.

Põhjala põnev kirjandus
2.c klass osales Põhjala kirjanduse nädalal, mille eesmärk oli tutvustada raamatuid ja autoreid ning edendada lugemist. Kirjandusnädal toimus 9.–15. novembrini üle terve Põhjala ja Baltikumi, Gröönimaast läänes kuni Baltimaadeni idas. Sel aastal oli osalejaid gruppe peaaegu 2000.

9. novembri hommikul algas suur ettelugemise päev. Lapsed kuulasid hommikuhämaruses küünlatulede paistel Kristin Roskifte kirjutatud ja illustreeritud raamatut „Kõik on olulised“. Raamat räägib nii arvutamisest kui ka arvestamisest: kõik inimesed on olulised, igaühega peame arvestama. Üks tsitaat sellest teosest ütleb nii: „Seitse ja pool miljardit inimest samal planeedil. Kõigil oma lugu. Kõik lähevad arvesse. Üks nendest oled sina!“ Lapsed kuulasid hoolega; mõtlesid, mida tähendab olla maailmakodanik; rääkisid oma mõtetest, unistustest, tegevustest, ainulaadsusest, sallivusest.

Õpilased leidsid maailmakaardilt üles projektis osalevad riigid ning viktoriini küsimustele vastuseid otsides said nad uusi teadmisi Põhjala autorite ja loomingu ning maade ja lippude kohta.

Kunstitunnis valmis ühistööna plakat „Igaüks loeb“.

Andrus Kivirähk ja tema looming
Tuntud lastekirjanik Andrus Kivirähk tähistas sel aastal oma 50. sünnipäeva. Selle puhul otsustasid Audentese erakooli 2. klassid korraldada ühisprojekti „Õpime tundma kirjanikku ja loeme tema raamatuid“.

Kõigepealt lugesid lapsed läbi vabalt valitud Andrus Kiviräha raamatuid ning seejärel lõimiti projekti raames eri ainetunde.

• Eesti keele tunnis tutvustas iga õpilane oma lemmikjuttu ja klassijuhatajad käisid paralleelklassides ette lugemas.
• Tööõpetuse tunnis valmisid vahvad plastiliinist voolitud tegelased: Lotte, Limpa, kaelkirjak, kont, mereröövel Lusikas, jope jne. Kunstiõpetuses joonistasid lapsed meeleoluka pildi ja kirjutasid juurde ka lühikese tutvustuse. Need tööd on kõigile huvilistele vaatamiseks väljas väikse maja esimese korruse fuajee akvaariumi juures.
• Inglise keele tunnis mõistatasid lapsed Andrus Kiviräha raamatute pealkirju ja vaatasid Lotte filmi.
• Matemaatikatunnis tehti põhjalik arvuline kokkuvõte kolme klassi peale loetud raamatutest: lapsed värvisid tulpdiagramme, lahendasid võrrandit ja tekstülesandeid ning täitsid tabelit arvandmetega. Tuli välja, et kõige rohkem loeti raamatut „Kaka ja kevad“. Üldse lugesid lapsed 13 eri raamatut.
• Tantsutunnis toimus kass Paula eestvedamisel ühine suur tegelaste pidu, kus kõik lapsed laulsid, mängisid ja tantsisid rõõmsalt koos.

Projektõpe 1. klassis
1. klassidel on olnud põhifookus kooliga kohanemisel, kuid väga suuri edusamme on nad teinud ka digipädevuste omandamisel: lastest on uskumatu kiirusega saanud eKooli ja Opiqu vilunud kasutajad, samuti on nad tuttavaks saanud matemaatika õpikeskkondadega Nutisport ja Eduten.

Suure huviga osalevad 1. klassi lapsed ka lugemisprogrammis „Lugemisisu“.

Tundes huvi vanarahva kommete vastu, võtsid kõik 1. klassid nõuks minna Eesti vabaõhumuuseumi: vahva kadripäeva kommete programm pakkus lastele võimalust kaasa rääkida ja mõelda ning ühtlasi valmistas iga osaleja endale kadrimaski.

Kõik 1. klassid on algust teinud ka VEPA käitumisoskuste mängu programmiga. Lapsed on välja pakkunud ideid, kuidas saaksime veel paremad olla, ja nii on klassides valminud VEPA visioonid. Samuti on lastele selge, mis on hea käitumine ja mis on spleem. Käejäljendid ühisel VEPA stendil tuletavad meelde peamisi toredaks kaaslaseks olemise märksõnu.

Päikesesüsteem ja lemmikplaneet
Meie kooli 4.a ja 4.b klass on terve esimese poolaasta tegelenud eesti keelt ja loodusõpetust ühendava suurprojektiga „Kosmos“. Õpetaja suureks rõõmuks on õpilased universumi ja kosmose teemadega hästi kursis ning loodusõpetuse tunnid on olnud seetõttu väga huvitavad ja asjalikud. Lapsed tahavad ja oskavad rääkida, küsida, põhjendada ning ise näiteid tuua. Ja nad teevad kõike isukalt ja särasilmselt.

Nii on eesti keele tundides muidu vahel igavana tunduv harjutamine olnud eesmärgipärasem: koostati haikusid ja silbitamine sai justkui võluväel selgemaks. Loomerõõmu kirjutajatele ja põnevust lugejatele pakkusid fantaasiajutud teemal „Külma planeedi elanikud“ ning sõbra kohta koostatud humoorikad horoskoobid.

Kohe peale sügisvaheaega läks koolielu aga veel põnevamaks, sest igal hommikul jõudis koos mõne 4. klassi poisi või tüdrukuga koolimajja järjekordne päikesesüsteemi mudel. Milline värvikas fantaasia ja nutikas teostus! Loodusõpetuse tundides tutvustas igaüks oma projekti ja selle sünnilugu ning rääkis loomeprotsessi rõõmudest ja muredest, mida kodune projektimeeskond, kuhu kuulusid ka pereliikmed, ühiselt koges. Otsustasime mõne õpilase valmistatud mudeli suunata veebruarikuus toimuvale koolisisesele õpirakenduste konkursile.

Valmistudes projekti lõpuürituseks, milleks oli kosmosekonverents, arendasid õpilased nii eesti keele kui ka digioskusi: nii sündisid suurepärased ja omanäolised lemmikplaneedi esitlused. Kosmosekonverents oli põnev ja hea kogemus nii sealsetele esinejatele kui ka kuulajatele.