erakooli uudiskiri

Hedi Larionov: „Õpetaja on igas tunnis kunstnik“

20.10.2016

Sellest õppeaastast juhatab algõpetuse õppetooli Hedi Larionov, kes võttis selle vastutusrikka rolli üle pikaaegselt algõpetuse juhilt Hela Leimannilt. Hedi on viiendat põlve õpetaja.

Millega Sinu juhitav õppetool tegeleb?
Vaatan õppetooli tööd värske pilguga ja olen põnevil, sest Hela on kandnud oma rolli suure südamega ning see on väga hea positsioon, millelt alustada.
Algõpetuse õppetooli kuuluvad kümme klassiõpetajat, meiega koostööd tegevad aineõpetajad ja tugimeeskond. Meil on üsna ühtne rada, mida mööda käia. Tegutseme kõik selle nimel, et parendada oma metoodilist ja kasvatuslikku tööd. Otsime viise, kuidas häid praktikaid, teadmisi, oskusi ja õnnestumisi üksteisega jagada. Ühiselt püüame teha oma tööd iga päev paremini kui varem.

Ja mida me siis tegelikult teeme:

• toetame lapse terviklikku arengut;
• teeme koostööd koolisiseste ja -väliste tugisüsteemidega (õpiabi, eripedagoog, kooli psühholoog jne);
• räägime kaasa Audentese arendustegevuses;
• korraldame kooliüritusi;
• osaleme täienduskoolitustel;
• väärtustame õpilast, lapsevanemat ja kolleegi.

Olen kindlalt seda meelt, et õpetajate hea koostöökultuur mõjutab ka õpilaste käitumis- ja suhtlemiskultuuri.

Millised teemad on praegu fookuses?
Sel õppeaastal liigume sammu edasi, et lõimida infotehnoloogia võimalusi eri õppeainetega. Enam ei leia tunniplaanist arvutitundi, küll aga käivad õpilased varasemast sagedamini arvutiklassis ja kasutavad IKT-vahendeid eri õppeainetes.

Õpetajad avastavad järjest uusi ja põnevaid materjale, millega õppesisu lastele lähemale tuua. Oleme fookusesse tõstnud ka kogemuste vahetamise ja püüame selleks leida rohkem aega.

Milliseid uuendusi plaanite alanud õppeaastaks?
Eelmisel õppeaastal ajakohastasime algkooli tunnistusi ja uue kuue sai ka esimesse klassi vastuvõtu protsess.
Tänavust õppeaastat alustasime hinnangulehtede värskendamisega. Peagi jõuavad nad trükisoojana laste kätte ja nende kodudesse, sest ka vanemal on selle lehe täitmisel tähtis roll.

Meie kooli moto on „Tarkus, tervis, tasakaal“. Kuidas see avaldub väikese koolimaja tegemistes?
Igal koolil on oma kultuur, mis mõjutab kõiki selle liikmeid. See kolmainsus väljendub meie kooli kultuuris, mida me teadlikult või vähem teadlikult kanname. Väikeses koolimajas saadavad tarkus, tervis ja tasakaal meid iga päev kõigis tegevustes.

Mis teeb algklassiõpetaja töö eriliseks?
Vastutus ja usaldus. Lapsevanem usaldab õpetajaid, teades, et nad hoolivad lastest. Õpetaja tehtud otsused ja käitumine näitavad lastele eeskuju, mida järgida. Iga õpetaja kujundab enda õpilaste väärtushoiakuid. Õpetaja ei tee väärtuskasvatust kunagi üksi: edu tagab ühtsena toimiv kollektiiv.
Mul on kindel veendumus, et meie amet on enamat kui töö.

Missuguseid rõõme pakub Sulle õpetajatöö?
Õpetajal on lõputult võimalusi kasutada oma loovust ja kujundada tundi. Olen ikka lähtunud mõttest, et õpetan klassi ees ennekõike iseennast. Seepärast teen endaga järjekindlalt tööd. Innustun loovatest lahendustest ja võimalusest oma ideid teostada. Õpetamise ja kasvatamise kunsti tasub süveneda!

Öeldakse, et õppimise kõrgeim vorm on õpetamine. Seega oleme õpetajana kõige kõrgemal tasemel õppijad. Kui suudaksime seda rõõmu õppimisest ja õpetamisest ka oma õpilastele edasi anda, siis oleksime õnnelikud.  Õnnelik õpetaja õpetab ka oma õpilased õnnelikuks!

Milline on õige kool?
Mulle meenub lugu, mille rääkis minu koolidirektorist isa. See jutustab sellest, kuidas vanaisa viib lapselapse esimest päeva kooli. Nad jõuavad kooliõue, kus neid ümbritsevad lärmavad lapsed. „Küll on naljakas vanamees!“ naerab üks poiss. „Küll on imelik poiss!“ irvitavad tüdrukud.
Kell heliseb tundi, aga vanaisa läheb lapselapsega otsustavalt kooliõuest välja. Poiss juba rõõmustab, et ei peagi kooli minema, aga vanaisa ütleb: „Lähed küll. Otsin sulle ise õige kooli.“ Ta viib poisi vanaema juurde ja läheb ise parimat kooli otsima. Varsti seisabki ta järgmises kooliõues, siis järgmises, siis järgmises …
Mõnes kohas ei pöörata talle mingit tähelepanu, mõnes narritakse. Lõpuks jõuab ta kooliõuele, kus talt üks tüdruk küsib: „Vanaisa, kas teil hakkas halb? Kas toome teile vett?“ „Meil on õues pink, tulge istuge palun,“ pakub teine laps. „Kas soovite, ma kutsun õpetaja?“ küsib kolmas.
Vanaisa tervitab õpetajat ja ütleb, et nüüd leidis ta parima kooli. Kui tema tütar õhtul kodus küsib, kust ta teab, et see just parim  kool on, vastab vanaisa: „Kooli tuntakse õpilastest.“
Ma tahan oma tööd teha selliselt, et minu õpilased suhtleksid sama lugupidaval moel ja saaksid koolist kaasa igavesti kestva sõpruskonna. Siis olengi õnnelik!