erakooli uudiskiri

Hoolitseme koolitoidu tervislikkuse eest

21.04.2017

Koolitoit on teema, mida käsitleme igal õppeaastal klassi- ja üldkoosolekutel, vanematekogus ning õpilasesinduses. Lisaks küsime igal aastal nii õpilastelt kui ka vanematelt koolitoidu kohta tagasisidet, sest vaid koostöös on võimalik teha asju paremaks.

Rahuloluküsitluste statistika näitab, et aastate jooksul on algkooli õpilaste vanemad olnud koolitoiduga rohkem rahul kui põhikooli õpilaste vanemad ning põhikooli õpilased on olnud koolitoiduga vähem rahul kui nende vanemad. Seda kinnitavad ka käesoleva õppeaasta rahuloluküsitluse tulemused, mis on esitatud alljärgnevas tabelis.

Audentest toitlustab Baltic Restaurants Estonia AS
See Eesti suurim toitlustusettevõte teenindab 84 toitlustuskohta, osutades teenust ka paljudele koolidele. Koolitoitlustust, mis hõlmab teenustena hommikusööki, koolilõunat, koolieinet ja tervislikku koolipuhvetit, pakub see firma Daily kaubamärgi all.

Igal tööpäeval valmib meie kooli sööklas ligikaudu 700 portsjonit koolitoitu. Lõunat söövad väikese koolimaja kõrval asuvas sööklas erakooli 1.–9. klass, pikapäevarühm ja lastekooli rühmad, lisaks valmib kolm toidukorda päevas ka spordigümnaasiumi õpilastele. Õpilased saavad osta nii hommiku- kui ka lõunasööki ka spordikeskuses asuvast lõunarestoranist.

Eeskuju on oluline
Laste ja noorte toitumisharjumused saavad alguse kodust. Seetõttu maitsevad ka eri õpilastele eri söögid: ühe lapse lemmiktoit ei pruugi maitseda teisele lapsele. Ka soolase ja mageda mõistest saadakse aru erinevalt. Ja kui õpilane ei ole harjunud kodus suppi sööma, siis ei söö ta seda ka koolis.

Oleme veendunud, et klassijuhatajad ja õpetajad on viisaka sööklakultuuri ning lõunasöögi tähtsuse rõhutamisel suureks eeskujuks. Seetõttu söövad algkooli õpetajad koos oma õpilastega, et olla neile alguses abiks toidu tõstmisel ja koolisöökla reeglite selgeks õppimisel, aga ka lauakommetega tutvumisel. Süües koos õpilastega, saab õpetaja julgustada proovima mõnd toitu, mida laps varem söönud ei ole, või ka lihtsalt jälgida, et kõik ikka sööksid.

Kooli koostöö toitlustajaga sujub hästi
Meil toimuvad toitlustajaga regulaarsed koosolekud, kus arutame jooksvaid küsimusi, teeme ettepanekuid muudatusteks ja analüüsime rahuloluküsitluste tulemusi. Lisaks annavad klassijuhatajad sööklale iga päev tagasisidet: näiteks ütlevad, et õpilased kiitsid täna frikadellisuppi, magustoit oli väga maitsev, aga liiga väike, või et kaste oli liiga soolane.

Riik on seadnud koolitoidu pakkujatele väga ranged normid ja piirid, millest tuleb kinni pidada ning millest menüü koostamisel lähtuda.

Meie toitlustaja

• hoolitseb selle eest, et toiduvalik oleks tervislik, hooajaline ja värske;
• eelistab võimaluse korral eestimaist toorainet;
• järgib koolitoitlustuse norme ja määrusi;
• arvestab laste eelistusi;
• rakendab PRIA koolipuuvilja ja koolipiima programme.

Menüüd koostades lähtub meie toitlustaja tootearendusspetsialist määrusest „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“.
Koolilõuna valmistamisel Baltic Restaurants Estonia AS

ei paku

• eeltöödeldud toorainet (näiteks sulfideeritud kartuleid) ja pooltooteid;
• viineri- ja vorstiroogasid;
• magustoiduks maiustusi: õpilased saavad vaid kohapeal valmistatud magustoite;
• veepõhiseid magustatud ja gaseeritud jooke;

ei kasuta

• maitsetugevdajaid ja soola sisaldavaid maitseaineid;
• valmistoidu pulbreid (näiteks kastme ja puljongi valmistamiseks);
• vedelaid supi-, puljongi- ja kastmekontsentraate: valmistame toidud naturaalsest toorainest.

Kooli menüü on mitmekülgne
Meie toitlustaja pakub nädalas kahel korral suppi ja kolmel korral praadi. Saia toidu kõrvale ei serveerita, on vaid sepik ja rukkileib. Lauale pannakse kokkuleppel sööklaga üksnes leib.
Värskeid puuvilju serveeritakse kolm korda nädalas ja värskeid köögivilju kaks korda nädalas. Kalatoitu saavad õpilased vähemalt üks kord nädalas: ühel nädalal supina ja teisel nädalal praena. Liha (sh linnuliha) on laual vähemalt kaks korda nädalas.

Seaduse järgi võib viinereid anda lastele maksimaalselt üks kord kuus, kuid kokkuleppel toitlustajaga ei paku me pooltooteid üldse. Samuti ei leidu meie kooli toitudes majoneesi, kuigi seadus lubaks seda kasutada kuni kolm korda kuus. Kõik külmad kastmed on valmistatud jogurti põhjal.

Joogiks pakume piima, keefiri, taimeteed ja mahlajooki Rõngu mahlakontsentraadist, kuhu ei ole lisatud suhkrut. Kartulipüree valmistatakse kartulist ja toitlustaja kartulile ei ole lisatud säilitusaineid. Kastmed tehakse värskest lihast, konserve toitlustaja ei kasuta. Makarone ei tohi pakkuda rohkem kui kaks korda nädalas. Enamasti eelistab meie toitlustaja täisteramakarone.
Koolilõuna ja pikapäevarühma lõuna menüüga saate tutvuda kooli kodulehel.

Puhvetis on kehtestatud terviseameti nõuetest karmimad nõuded
Meie kool on tervist edendav kool. Koolipuhvetis pakutavat jälgib kooli tervisenõukogu, kelle ettepanekul on puhveti tootevalikust välja jäetud magustatud joogid ja pulgakomm (viimane just ohutuse pärast).

Puhveti tootevalikusse kuuluvad

• kohapeal valmistatud võileivad;
• pähkli-rosina-puuviljasegud ja müslibatoonid;
• joogid;
• kohapeal valmistatud smuutid;
• funktsionaalsed hapupiimatooted;
• puuviljad;
• saiakesed ja pirukad;
• Eesti šokolaad.

Soovitusi lapsevanemale

• Jälgige kooli veebilehel olevat menüüd ning uurige lapse käest, mida ta lõunaks sõi ja kuidas see maitses.
• Põhjendage lapsele, miks ei saa olla koolis iga päev tema lemmiktoit.
• Julgustage last uusi toite maitsma.
• Tulge ise koolitoitu proovima.
• Mõelge läbi, kui suurt taskuraha laps puhvetis kulutamiseks vajab. Kui laps teab, et pärast koolipäeva saab puhvetisse minna, siis võib see olla põhjus, miks ta sooja koolilõunat või pikapäeva lõunat ei söö.
• Olge tervislike toitumisharjumuste kujundamisel ise eeskujuks.
• Andke lapsele klassiekskursioonile ja klassiõhtule kaasa toite ning jooke, mis on tervislikud.