IB

IB õppe üksusega liitus mitu rahvusvahelise taustaga õpetajat

16.10.2014

Lisaks mitmele välisõpilasele alustasid uut õppeaastat meiega ka neli eri riikidest pärit õpetajat: Maria Claudia Solarte Vasquez (Colombia), Frazier Henry Carsten (USA), Rajasankar Oudayasankar (India) ja Tetyana Kasima (Ukraina). Kõik nad on siia põhjamaiselt kargesse kultuuriruumi sattunud eelkõige armastuse pärast. Järgnevalt teeme nendega juttu, et uurida, mida nad koolist ja ühiskonnast arvavad.

Mis tõi teid Eestisse ja kuidas sattusite meie kooli?
Maria: Sattusin Eestisse juba päris ammu tänu perekonnale. Audentese kooliga sain tuttavaks oma sõbra kaudu, kes on selle kooli ja IB süsteemi suur fänn ning kes seda mulle soovitas. Kui IB üksus otsis väitlusklubile juhendajat ja õpioskuste õpetajat, siis teadsin, et see võiks olla midagi minu jaoks.
Frazier: Mind tõid Eestisse perekond ja magistriõpingud Tartu Ülikoolis, mille lõppedes otsustasin siia pikemaks jääda.
Rajasankar: Ka minu Eestisse tuleku põhjuseks olid perekond ning doktorantuur Tartu Ülikoolis geoinfosüsteemi ja satelliitide teemal.

Milline on olnud teie õpetajatee?
Tetyana: Alustasin õpetamisega juba 18-aastasena ning olen endiselt sellest elukutsest vaimustunud, eelkõige seetõttu, et iga päev on erinev ja puudub rutiin. Olen töötanud keeltekoolides, organiseerinud mitmesuguseid suveülikoole ja raamatuklubi rahvusvahelisele ringkonnale. Ka siin Audenteses alustasin selle projektiga.
Maria: Varem tegelesin eelkõige üliõpilastega, korraldades kommunikatsiooniseminare ja -koolitusi. Minu kõige noorem õpilane oli 22-aastane: seega koolinoortega olen saanud Audenteses esimese ja küllaltki põneva kogemuse.
Frazier: Esimese õpetamiskogemuse sain matemaatikatuutorina koduriigis USA-s. Olen välismaal töötanud ka varem: 2011. aastal õpetasin Taipeis teismelistele inglise keelt.
Rajasankar: Omandasin bakalaureuse- ja magistrikraadi Indias ning peale seda olen töötanud IT-firmades. Koolinoortega tegelen esimest korda. Olen õnnelik, et saan oma teadmisi teistega jagada.

Missugused on teie koduriigi ja Eesti hariduskultuuri erinevused?
Frazier: USA hariduskultuur on veidi jäigem, aga samas praktilisem. Õpetajatele on suhteliselt suured nõudmised ja õpilase halbu hindeid käsitatakse tihtipeale õpetaja ebaõnnestumisena. Eestis on õpilastele antud veidi enam vabadust, aga samas oodatakse neilt rohkem ja õpilane vastutab oma hinnete eest ise.
Maria: Colombia koolide tase on ebaühtlane: leidub väga heal tasemel rahvusvahelisi koole, samas ka suhteliselt madalal tasemel riigikoole. Hea haridus on Colombias tasuline ja oluliselt kallim kui Eesti erakoolides.
Rajasankar: Hariduserinevused Eesti ja India vahel on väga suured. Peamine vahe tuleb välja õpetaja rollist ja õpimotivatsioonist. Indias on õpetajad äärmiselt austatud ja tunnis korda ei rikuta. Eestis peab õpetaja austuse välja teenima ja tihtipeale imenippe rakendama, et õpimotivatsiooni suurendada.

Kuidas te ennast meie kultuuriruumis tunnete?
Maria: Väga hästi. Eestlased on üsna avatud ja nendega on lihtne suhelda. Mulle väga meeldib nende rahvuslik uhkus ja oskus vanu traditsioone hinnata. Colombias kahjuks näeb noorte välimuses väga vähe folgimotiive, aga Eestis on olukord vastupidine.
Rajasankar: Kuna Eesti on mulle uus teema, ei ole ma veel täielikult sisse elanud. Soovin kindlasti keele selgeks saada ja siis loodetavasti leian kohalikega ka parema kontakti.

Mis teid IB õppes paelub?
Tetyana: Mulle meeldib, et väärtustatakse erinevaid kultuuritaustu ning arusaamu, et õpetaja on pigem partner ja et ei eksisteeri ainuõigeid vastuseid.
Maria: Mulle imponeerib IB õppe visioon: arendada teadlikke ja hoolivaid noori isiksusi, kes aitavad luua paremat maailma kultuuridevahelise mõistmise ning austuse abil.
Frazier: Muljet avaldab eelkõige IB ainekava ja selle keskendumine pikaajalistele projektidele. Arvan, et planeerimisoskus on õpilastele tulevikus äärmiselt oluline nii ülikoolis kui ka hilisemas elus.