Uudised

Erakooli uudiskiri

Iga kooliosa tööd korraldab eraldi õppejuht

17.12.2015

Sellest õppeaastast juhime erakooli õppetööd kooliosade kaupa: algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi tegevust koordineerivad eraldi õppejuhid. See uuendus võimaldab paremini keskenduda eri kooliosade vajadustele ning olla õpilasele, õpetajale ja lapsevanemale lähemal.

  • Rahvusvahelist gümnaasiumiõpet ehk IB õpet juhib IB koordinaator Heidy Eskor-Kiviloo;
  • e-gümnaasiumi juhataja on Veera Korelskaja-Novikova;
  • algkooli õppejuht Karin Pae juhib ka lastekooli ja huvikeskuse tegevust ning;
  • põhikooli õppejuhina alustas sügisel Külli Natka.

Kuna põhikooli ja algkooli juhtimine on nüüdsest eraldi, siis rääkisime Karini ja Külliga kooli võimalustest ning tulevikuplaanidest.

Millised teemad on sellel õppeaastal fookuses?
Karin Pae: Praegu tegutseme mitme olulise eesmärgi nimel. Üks prioriteet on luua koolis õhkkond, mis innustaks ja arendaks nii õpilast kui ka õpetajat senisest veelgi enam. Õppetöö meetodid peavad toetama õpioskuste kujunemist ja heade õpitulemuste saavutamist.
Järgmise poolaasta oluline teema on erakooli uue arengukava ja õppekava põhisuundade väljatöötamine. Need suunad omakorda on aluseks eelnimetatud dokumentide koostamisele ja seavad lähiaastate õppetegevusele kindla fookuse.
Külli Natka: Nimetaksin veel õpetajate tihedamat koostööd ja üksteise toetamist. Oleme käivitanud õppetoolide süsteemi, et kaasata kõik õpetajad koolile oluliste küsimuste üle arutlema ja luua head tingimused ainete lõimimiseks.
Karin Pae: Ka teisel poolaastal pöörame tavapärasest suuremat tähelepanu hilinemistele, puudumistele ja distsipliinile. Soovime koostöös peredega hoolitseda selle eest, et nii õpetaja kui ka õpilane võiks koolis keskenduda ettenähtud tegevusele.

Millised on tänavuse õppeaasta uuendused?
Külli Natka: Üleminek trimestripõhisele õppele ja viiele vaheajale on õpilasele ning lapsevanemale selle õppeaasta suurim ning vahest kõige enam tunnetatav muutus. Usume, et viis vaheaega jaotavad õppetöö ja puhkuse õppeaastale ühtlasemalt.
Karin Pae: Algõpetuse õppetool vaatas üle 1.–3. klassi tunnistuse, et tagasiside õppetööle oleks selge ja üheselt mõistetav nii õpilasele endale kui ka lapsevanemale. Tunnistus on perevestluste ja õppetööle antava igapäevase tagasiside kõrval üks osa tagasisideprotsessist. Uut tunnistust kujundades oleme lähtunud Audentese ühtsest ilmest: 1.–3. klass saavad nüüd sarnase kujundusega tunnistuse nagu 5.–9. klass.
Külli Natka: Ma arvan, et palju muudatusi korraga ei ole hea. Oluline on säilitada kõik need traditsioonid ja tegevused, milles seisneb meie tugevus.
Samas tuleb need muudatused, mida ajaga kaasas käimine nõuab, kindlasti ära teha ja neid ei tohi karta. Uuel aastal alustame näiteks õpetajatega tööd kooli õppekava paremaks muutmisel, tõeliste uuendusteni tahame jõuda järgmise paari aasta jooksul.

Liigume ühtse Audentese poole. Millised plaanid ja tegevused seovad eri kooliastmeid ning üksusi senisest enam?
Karin Pae: Kooliastmete ja üksuste koostöö on oluline märksõna nii inimeste kui ka tegevuste tasandil. Mida enam teevad näiteks lastekool ja erakool õppetöös ning muudes ettevõtmistes koostööd, seda ühtsemana koolipere ennast tunneb ja seda suurema tõenäosusega saavad lastekooli lastest meie erakooli tublid õpilased.
Sellel õppeaastal on lastekool kaasatud näiteks vahvatesse algkooli tegemistesse, milleks on helkurinädal ja jäätmenädal.
Külli Natka: Hea meel oli näha jõululaadal üheskoos tegutsemas laste-, alg- ja põhikooli ning IB õpilasi. Väikese ja suure maja õpilaste ning õpetajate emotsioone jõulukontserdiks valmistumisel on samuti olnud tore jälgida. Koos olemine ja koos tegutsemine liidab kõige rohkem, see ongi meie plaan!
Karin Pae: Tahaksin lisada, et ka õppejuhtide omavaheline koostöö on üks kooli võtmeküsimus, sest tervikpilt võimaldab meil muuta koolielu turvaliseks ja jätkusuutlikuks.

Igapäevatöös lähtume põhimõttest, mille võtmesõnad on tarkus, tervis ja tasakaal. Kuidas seda tasakaalu saavutada?
Karin Pae: Tasakaalu aitab saavutada ja hoida see, kui õppetöö ühildada huvitegevusega. Huvitegevus rikastab maailmapilti ning olenevalt valitud huvitegevusest saab õpilane uusi oskusi ja teadmisi või treenib end tugevamaks, osavamaks ja kiiremaks. Regulaarne huvitegevus õpetab aega paremini planeerima, arendab meeskonnatöö-, esinemis- ja suhtlemisoskust, kasvatab kohuse- ja vastutustunnet, suurendab enesekindlust, õpetab toime tulema edu ja kaotusega, leevendab õppetööga kaasnevat pinget, kingib ohtralt emotsioone ning tõenäoliselt häid sõpru.
Seega on tasakaalu saavutamine pidev töö iseendaga, kus kool ja huvitegevus saavad abiks olla.
Külli Natka: Olen Kariniga nõus, et tasakaal ei tule iseenesest ja et selle nimel on vaja endaga tööd teha. Kuid see tasub ära: tasakaalus inimene on rõõmus, täis energiat ning rahul enda ja ümbritsevaga.
Oleme sel aastal meie heade koolipsühholoogide abiga tutvustanud vaikuseminutite harjutusi. Õpetajale on need harjutused hea abivahend, millega saab häälestada lapsi vahetunni saginast ümber õppetööle keskenduma. Need lihtsad tähelepanu- ja meelerahuülesanded aitavad enda sees ning ümberringi toimuvat paremini märgata.

Milline on lapsevanema roll koolielu edendamisel?
Külli Natka: Koolielu saabki edukalt toimida ainult laste, lapsevanemate ja õpetajate koostöös. Meil on väga hea meel, et lapsevanemad löövad aktiivselt kaasa nii klassi- kui ka kooliüritustel.
Kooli ja kodu koostöö võtmeisik on klassijuhataja, kelle kaudu jõuavad õpilaste mured ning rõõmud meieni. Iga klassi vanemad on valinud oma esindaja lastevanemate nõukokku, kus saab teha kooli juhtkonnale koolielu parendamise ettepanekuid.
Karin Pae: Lapsevanema panus kooliellu on väga oluline. Vanemad toetavad last igapäevasel õppimisel, panustavad aega ja jõudu klassiõhtute, laatade ja muude ürituste korraldamisse ning räägivad kaasa ka kooli arengus, tehes annetusi, osaledes arengukava aruteludes, jagades koolile tagasisidet jne.
Kindlasti ootame vanemate tagasisidet kevadel rahuloluküsitluste täitmisel. Iga arvamus on meile oluline ja aitab koolielu paremaks muuta.

Millal tasub õppejuhi poole pöörduda?
Külli Natka: Kui on koolielu puudutavaid küsimusi, ettepanekuid koolielu paremaks muutmisel või muresid ja rõõme, mida jagada, siis tasub kindlasti õppejuhi poole pöörduda. Oleme alati valmis aitama. Kui me ise vastust ei tea, siis on meile abiks suurepärased tugispetsialistid.
Karin Pae: Olen Külliga nõus, et õppejuhi poole võib pöörduda alati, sest just koostöös peitubki tugevus. Ühiselt leiame mistahes küsimusele parima lahenduse.

Jalus