ERAKOOL

Inglise keele õpetaja Katrin Rüütel osales Erasmus+ õpirändeprojekti koolitusel „Konflikti juhtimine ja emotsionaalne intelligentsus“

02.10.2021

Septembri viimasel nädalal osalesin Iirimaal, Dublinis, koolitusel, kus peale minu osales veel õpetajaid Kreekast, Rumeeniast, Horvaatiast, Portugalist ja Saksamaalt. Puutusin nädala jooksul kokku konflikti juhtimise põhitõdede kordamise, aga ka enesesse vaatamise ja konfliktidele õige pisut teise nurga alt lähenemisega kui tavaliselt. Ja lisaks koolitusele oli vabal ajal võimalik tutvuda nii Iirimaa pealinna lähipiirkonnaga kui ka pisut laiemalt, sest nädala lõpetas organiseeritud väljasõit Iirimaa läänerannikule, tutvuma Cliffs of Moher nimelise vaatamisväärsusega.

Tagasihoidlikult öeldes sai tehtud üsna mitu fotot.

Esmalt aga koolitusest. Pealkiri ütleb ära kaks põhilist suunda, milles liikusime – (1) konfliktid ja nende olemus ning juhtimine, aga ka (2) inimeseks olemine ning iseenda oskused konfliktidega toime tulla, nö emotsionaalne intelligentsus, mis on ehk tähtsamgi läbi mõelda. Kui esimesel päeval alustas koolitaja arutelu teemaga, mida tähendab sõna „konflikt“, siis jõudsime üllatuslikult arusaamisele, et konflikt kui sõna on iseenesest juba negatiivse kõlaga ning tekitab vastupanu, samas kui sisuliselt võib konfliktideks nimetada ka täiesti igapäevaseid eriarvamusi. Ehk et juba koolituse lähtepunkt oli mõnevõrra ootamatu. Üldiselt aga käsitlesime konfliktide all kõikvõimalikke stsenaariume alates õpilaste ja õpetajate vahelistest suhetest klassis, kooli/töökiusamisest ning õe-venna vahelistest igapäevastest suhetest. Sellele lisaks puudutasime ka näiteks rassist, religioonist, välimusest ja isegi sotsiaalsest taustast tulenevaid võimalikke konflikte ning diskrimineerimisi, ja seda nii õpilaste kui täiskasvanute vaatest. Saime muu hulgas teada, et konflikti ajend koolikontekstis on osaliselt kindlasti ka vanuse küsimus. Kindlas arenguperioodis on teatavat viisi mõtlemine ja käitumine lihtsalt mõnes mõttes suisa vältimatu. Näiteks teismeliseeaga käib vastupanu sageli kaasas. Samas täiskasvanuna peaks olema lihtsam näha konfliktiolukordade taha, leida võimalikke põhjuseid-lahendusi ning süüvida rohkem nende tegelikku sisusse. Sellele kõigele lisaks põhjustab konflikte sageli ka teadmatus ning kõik, mis on uus ja tundmatu, ja see tähendab, et vahel võib konflikti lahenduse võtmeks osutuda lihtsalt info jagamine. Seda ka õpilaste seas.

Emotsionaalse intelligentsuse poolelt tulid kordamisele vanad head põhitõed alates aktiivse kuulamise oskustest lõpetades suutlikkusega hoiduda konflikti viimisest emotsionaalsele tasandile ja teineteise süüdistamiseni. Mõlemal osapoolel on tavaliselt eesmärk või ülesanne, mille käigus konflikt tekib, ja jääda tulekski selle eesmärgi juurde (relationship-conflict vs task-based conflict). Mitte muutuda isiklikuks. Huvitav oli kuulata pisut teistsugust lähenemist sellele, kuidas mõista, mida inimene tegelikult ütleb. Täieliku mõistmise tarbeks tuleb tegelikult öeldu päris mitmeks kihiks lõigata, et siis sellest tulenevalt võimalikult õigesti reageerida. Koolitusega sai nii mõndagi üle korratud ja teisalt leitud ka uusi lähenemisi.

Rahvusvahelisele koolitusele omaselt oli sellel lisandväärtusi. Näiteks võimalus tutvuda ühe inglise keelt kõneleva riigiga ja näha huviväärsusi. Sama tähtsaks pean ka kolleegidega kogemuste vahetamist (Eestis on olukord ikka pigem hea). Kõik see kokku muutis läbitud koolituse veelgi kasulikumaks ning meeldejäävamaks. Ja loomulikult mõjus südantsoojendavalt fakt, kuidas vastati koolitaja küsimusele, mida teised (Saksamaa, Rumeenia, Kreeka, Horvaatia, Portugali esindajad) Eestist kuulnud on. „Aa, Eesti on see riik, kus valitsus toetab suurepäraseid/erinevaid digilahendusi. (High-tech country).“ Pole paha.