LASTEKOOLI UUDISKIRI

Jana Kima: „Emad ja beebid on siin hoitud“

02.12.2019

Audentese beebikooli õpetaja ja vestlusringide läbiviija Jana Kima peab oma parimaks õpetajaks enda lapsi, kes on teda inspireerinud, suunanud ja õigele töörajale tagasi toonud. „Emadus on õpetlik. Emana pole keegi meist enam see, kes ta oli enne: maailm avardub, eneseteadvus muutub. See on olnud ääretult põnev teekond iseendasse,“ ütleb Jana.

Kuidas sai Sinust imetamisnõustaja ja beebikooli õpetaja?
Eesti taasiseseisvumisel said võimalikuks muutused sünnitusabis ja emaduse mõtestamises. Koos vägevate naistega olen olnud osa Eesti emadusliikumisest, tegeledes teemadega, mis hõlmavad aktiivsünnitust, imetamist ja emapiima, emadust ning peret. Olen uhke, et olen jaganud seda teekonda naistega, kes praegu tegutsevad ämmaemanda, sünnitoetaja, imetamisnõustaja või perekoolitajana.
1990-ndate esimesse poolde jäävad ka minu esimesed kogemused beebikooli õpetajana. Rahvaluule arhiivi helilintidelt sai siis otsitud memmede laulukesi, mida emade ja laste mänguringis kasutada. Pärimuslaulude juurde kasvas beebivõimlemise ja liikumismängude osa.
Mõni aeg hiljem said Tallinnas hoo sisse ka teised beebide lauluringid ja mina püüdsin vahepeal natuke aega „asjalikumate asjadega“ tegeleda. Kaua see mul siiski ei õnnestunud: varsti olin koos oma järgmise lapsekesega jälle tagasi emade ja beebide juures.
Nüüdseks olen palju tollaseid projekte ja ühinguliikumisi kenasti teistele tegijatele edasi andnud ning rõõmustan ennast Audentese beebikooli õpetajana, Pelgulinna perekeskuse beebide ujumistreenerina ning imetamisnõustaja, koolitaja ja terapeudina. Need vaatenurgad täiendavad üksteist ja pakuvad mulle võimalust edasi areneda.

Mida pead Audentese beebikooli eripäraks?
Siinses beebikoolis tegutsen alates 2004. aastast. Selle aja jooksul on Tallinnas tekkinud mitmesuguseid beebiklubisid, mõni neist tegutseb lausa selleks ehitatud kaunis hoones.
Vahel pelgan uue sügise saabudes, kas suudame ikka vastata emade kasvavatele nõudmistele. Aga Audentese beebikooli ruumid on tagasihoidlikult armsad ning inimesed soojad ja toetavad. Emad ja beebid on siin hoitud. Emad tulevad meie juurde oma pisikese lapsega ning tihtipeale naasevad siia mitmendal ringil uuesti ja uuesti. See on suur usaldus, mille eest olen tänulik.

Mis Sind selles töös inspireerib?
Minu enda areng emana ja oma laste sõbrana kannab mind sellel teel üha edasi. Kõhklused, millest olen läbi tulnud, on paljudele emadele ilmselt väga tuttavad. Mind rõõmustab mõte, et ehk leiavad praegused emad minu kogemustest mõne killukese, mis toetab nende eneseusku ja emarõõmu.
Tahan teha seda, mis mind vaimustab ja mulle lusti pakub. Ja tahan uskuda, et ehk pakub see rõõmu ka neile inimestele, kes on praegu minu ees.

Kui erinev on eri vanuses lastega tegelemine?
Beebikooli õpetajana on minu ees väikesed inimesed koos oma emaga (ja sageli ka isa või vanaemaga). Kõik osalised on olulised. Püüan lugeda lapse vajadusi ja anda vanemale mõtteid, kuidas last toetades ise rõõmus olla ning lapsevanema rolliga toime tulla.
Laste kasvamine ja areng suunab beebikooli tunni sisu ning meeleolu. Päris pisikeste tunnis oleme hellad ja tasased. Edasi toetame laste liikumispüüdeid, õppimissoovi ja emotsioonide tasakaalu. Juba kõndivate, ühe-kahe aasta vanuste laste tähelepanu hoidmine ja nende koostööle suunamine on vanematele tihti päris keeruline ülesanne. Püüame üheskoos teha oma parima, et tunni lõpus rahulolevalt nentida: oli tore mängimine ja õppimine.
Olen avastanud, et suur arengutugi lapsele peitub sageli just väikestes ning näiliselt lihtsates tegevustes, puudutustes ja kehamängudes.

Milline on hea õpetaja?
Olen endiselt pisut ebalev õpetaja nimetuse asjus. See tundub nii väärikas ja nõudlik.
Mängutundides tahan emadele olla pigem kogenum kaaslane. Praegused emad on vaimustavalt targad ja tundlikud. Nad soovivad oma lastega koos olla, last märgata ja teda parimal moel edasi aidata. Nad on seetõttu valmis ka iseendas vahel päris rasket arengut läbi tegema. See on imetlusväärne! Õpin neilt palju.
Kuigi, jah, koolitaja ja kogemuste jagaja on kindlasti õpetaja. Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu koolitajana teen loenguid ja vestlusringe ka Audentese beebikooli lapsevanematele, et oleks aega olulised teemad rahulikult läbi arutada. Räägime unest, toidust ja tervisest, lapse arengust, emotsioonidest, jonnist ja koostöövõimest. Mõistes paremini lapse vajadusi ja enda emotsioone, suudab lapsevanem teha paremaid valikuid.
Hea õpetaja eeldusteks on tegutsemislust, kirg, missioonitunne ja armastav mõistmine. Need on kõrged ootused, aga usun, et püüdmist väärt. Emade ja beebide juurde tulles sõnastan endale iga kord, et mind ootavad särasilmsed inimesed, keda kuulates ma peatun, et märgata ja alles siis vastata. Suhtudes neisse armastuse ja mõistmisega, saan neile pakkuda just seda, mida nad ootavad, vajavad ning on valmis vastu võtma.

Kuidas Sa oma akusid täidad ehk millega tegeled vabal ajal?
Kui ma parasjagu emade ja lastega ei tegele, siis tõenäoliselt olen oma koertega metsas või treeningul. Borderkollid on minu kirglikud partnerid, kellega jooksen agility-radadel. See põnev spordiala nõuab palju õppimist ja liikumist nii minult kui ka koertelt. Mu väike spanjel on mind viinud Eesti meeskonnas isegi maailmameistrivõistlustele. Nüüd on ta küll juba eakas ja võistlemas ei käi, aga metsaretked teeb vapralt kaasa.
Kui sellest ringilippamisest väsin, siis võtan ette mõne kunsti- või käsitööprojekti, et oma kujutluspilte ellu viia.
Kõige olulisem akulaadija on siiski armsama kallistus. Mehega koos püüame vahel veidi maailmas ringi rännata, mägedes ronida, ookeani sukelduda või lihtsalt oma suvise metsatalu saunaterrassil kahekesi kasemahla juua.