Otsi
 

Uudised

ERAKOOLI UUDISKIRI

Käänulisest kooliteest ja edukast lõppaastast

09.06.2020

E-gümnaasiumi abiturient ja kuldmedalist Kaisa Ader

Olen 19-aastane Tallinna neiu, kes viimase kooliaasta on läbinud Audentese e-gümnaasiumis. E-õpe on mul kulgenud palju kergemini, kui oleksin osanud oodata. Tavaõppes valitsenud tohutu pinge ja ärevus siin järsku kadusid.

Maast madalast olen seotud muusikaga
Koorilauluga hakkasin tegelema juba 4-aastaselt, seega nüüdseks olen kooris laulnud juba 15 aastat. Musamari Koorikooliga olen osalenud rohkem kui kümnel konkursil nii Eestis kui ka välismaal, oleme saavutanud väga kõrgeid kohti ning saanud palju tunnustust.
Mul on õnnestunud osaleda kuuel laulupeol. See ühtekuuluvustunne ja emotsioon, mille laulukaare alt saab, on nii võimas, et seda on raske sõnadesse panna.
Tallinna Muusikakoolis lõpetasin kiituskirjaga viiuli eriala ja õppisin veel klaveri erialal, mis kahjuks jäi haiguse tõttu lõpetamata.
Põhikooli ajal laulsin ka ansamblis, millega saavutasime vokaalansamblite konkurssidel häid kohti.

Meelistegevused annavad jõudu
Minu suureks kireks on meditsiin ja psühholoogia. Hea meelega loen nendel teemadel artikleid ja raamatuid. Samuti olen läbinud mitu Tartu Ülikooli teaduskooli kursust, et oma teadmisi täiendada ja silmaringi avardada.
Alati kuulub minu päeva üks jalutuskäik. See aitab hetkeks välja saada kohustustest, parandab meeleolu ja toob uusi ideid.

Õppida mulle meeldib
Õppimine on miski, millele alati pühendun. Juba väiksena olin kohusetundlik tüdruk, kellel oli alati kõik tehtud ja kellele klaasikaaslased said loota, kui neil kodune töö oli tegemata.
Põhihariduse sain Tallinna 21. Kooli muusikakallakuga klassis. Osalesin ka mitmesugustes projektides ja käisin olümpiaadidel.

Mitu kooliaastat möödusid haigusega võideldes
9. klassi lõpp oli mulle juba keerulisem, kuna siis pidin mõnda aega olema haiglas.
Edasi jätkasin õpiteed Rocca al Mare Koolis. Kahjuks aga minu raskekujuline söömishäire anoreksia süvenes ning probleeme lisasid sotsiaalärevus ja perfektsionism. Kuna minu füüsiline tervis oli eluohtlikus seisus, vajasin uuesti haiglaravi. Sellele korrale järgnes aga veel viis mitme kuu pikkust statsionaarset ravi.
Kolme aasta jooksul viibisin haiglas rohkem kui kodus ja koolis. See kõik mõjutas väga suurel määral minu õpinguid. Mu keha oli nii kurnatud ning see vähene toit, mida kehale andsin, läks selleks, et mu süda saaks veel lüüa ja teised organid mingil määral funktsioneeriks. Kuigi tegelesin õppetööga sama palju kui varem ja nägin isegi veel rohkem vaeva, polnud ajul ikkagi ressurssi, et uusi asju omandada. Mulle ei jäänud enam asjad nii hästi meelde, kõik võttis rohkem aega. Füüsiliselt olin väga nõrk, mistõttu teatud perioodiks keelati õppetöö üldse ja pidin 11. klassi kursuse uuesti läbima.

Leidsin lahenduse
Aasta tagasi, 2019. aasta kevadel, sain aru, et pean ohjad enda kätte haarama ja andma endast kõik, et tulla haigusest välja ning lõpetada gümnaasium. Sealt tuli ka otsus teha 12. klass Audentese e-gümnaasiumis. Kuna olin juba enne väga palju pidanud materjali iseseisvalt omandama, sai tehtud just see valik.
Mõistsin, et e-õpe on ainuke viis, kuidas suudan oma õpingud lõpule viia. Suures koolimajas, keset mitutsadat õpilast, ma oma ärevuse tõttu sellega toime ei oleks tulnud. E-gümnaasium võimaldas mul õppida ja samal ajal keskenduda tervise parandamisele.

Abituurium kujunes oodatust lihtsamaks
Esialgu natuke hirmutas see, et kogu vastutus on ainult minu õlgadel ning et pean olema samal ajal justkui õpetaja- ja õpilaserollis.
Tegelikult on aga e-gümnaasiumi õpetajad teinud suurepärast tööd ning koostanud arusaadavad ja hästi omandatavad kursused. Nende sisu on struktureeritud, mis võimaldab teemades paremini orienteeruda. Kindlasti on toeks kursuse alguses olev õpijuhis, mis aitab paremini aru saada, kuidas kujunevad hinded, milliseid töid on vaja esitada ja mida konkreetne kursus üldse endast kujutab.
Enne e-gümnaasiumisse tulekut oli mul suur mure inglise keele pärast. Põhikoolis olin saanud inglise keele tundides mitu traumeerivat kogemust ja eelnevatel gümnaasiumiaastatel olin haiglasoleku tõttu tundides väga vähe osalenud. Kartsin inglise keeles rääkimist ja arvasin, et ma ei tule suuliste ülesannetega toime. Tänu inglise keele õpetaja Mari Pruli väga toetavale, julgustavale ja sõbralikule suhtumisele mu hirm vähenes ning ma sain oma ülesannetega hakkama paremini, kui oskasin oodata.

Annan koolikaaslastele kolm soovitust
Audenteses saadud kogemustele mõeldes julgen teistele e-gümnaasiumi õpilastele anda mitu soovitust.
• Järgi kursustel ette antud tööde esitamise kuupäevi. Need ei ole küll kohustuslikud ja töid on võimalik esitada ka hiljem, aga nende järgimine jaotab õppekoormuse ühtlaselt. Nii ei kujune võlgasid, mis hakkavad kuhjuma ja tekitavad hiljem palju suuremaid probleeme.
• Mure või küsimuse korral pöördu aineõpetaja või oma õppenõustaja poole. Jagatud mure on pool muret, aga keegi teine sinu mõtteid lugeda ei suuda, seega tuleb endast ikka ise märku anda.
• Kui tekib väsimus ning motivatsioon kaob, siis mõtle suurematele eesmärkidele ja tulevikuplaanidele.

Sain siit enesekindlust
E-gümnaasiumis õppimine on mulle näidanud, et saan materjali omandamisega hästi hakkama ka omal jõul. Oskan nüüd paremini aega planeerida, olen saanud tunduvalt iseseisvamaks ning suhtun võimalustesse ja pakkumistesse palju avatumalt.
Täiendasin siin koolis oma teoreetilisi teadmisi, avardasin silmaringi ja sain endas selgusele, millisena ma oma edasist elu ette kujutan. Ja loomulikult võimaldab gümnaasiumiharidus mul astuda kõrgkooli.
Oma tulevikku näen valdkonnas, kus saan inimesi aidata. Suur soov on astuda Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, aga proovin ka veel psühholoogia ja füsioterapeudi erialadele ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse erialale. Panen ennast proovile ja loon endale eri võimalusi, mille vahel saan valida.

Haridustee kujundamine võiks olla paindlik
Olen õppinud nii tavaõppes kui ka e-gümnaasiumis. Minu arvates võiks haridussüsteemis tekkida olukord, kus igat inimest vaadatakse personaalselt ja luuakse talle hariduse omandamiseks kõige sobivamad võimalused. On õpilasi, kes vajavad rohkem tuge, selgitusi ja õpetajapoolset utsitamist, aga leidub ka neid, kes on iseseisvamad ja omandavad teadmisi paremini omas tempos ja enda valitud meetoditega. Kindlasti võiks e-õpet kaaluda need õpilased, kellel on probleeme kas füüsilise või vaimse tervisega, näiteks kui ärevus ei lase suures koolimajas ja tavavormis õppida.
Samas tasuks ka tavaõppes anda õppijale haridustee kujundamisel rohkem vabadust. See õpetaks iseseisvalt hakkama saama ning aitaks igal õpilasel jõuda endas selgusele, millised on tema huvid, tugevused ja nõrkused.

Tasakaalus tagasiside viib edasi
Üks väga oluline asi, mis peaks jõudma ka tavaõppesse, on sõnaline tagasiside – ja eelkõige just positiivne. E-gümnaasiumi õpetajad annavad lisaks hindele sulle infot selle kohta, millised on puudujäägid ja millest sa ei ole kõige paremini aru saanud, kuid alati kirjutavad nad ka seda, mis oli hästi ja mis neile eriti meeldis. See motiveerib palju rohkem ja näiteks mulle on see lisanud enesekindlust. Olen aru saanud, et ma ei tee kõike valesti ning et vigade tegemine on täiesti normaalne ja vajalik, sest just nendest me õpimegi.
Olen väga tänulik, et mul on olnud võimalus õppida Audentese e-gümnaasiumis.

 

Õpilugu on valminud ESF projekti „Täiskasvanute tagasitoomine tasemeõppesse” raames.

Jalus