E-gümnaasium

Kadri Green: „Tõden rõõmuga, et minu tööl on nähtavad tulemused“

15.10.2015

Uurisime e-gümnaasiumi õppenõustajalt Kadri Greenilt, milles seisneb tema igapäevatöö ning mis talle töös ja elus rõõmu valmistab.

• Mis tööd Sa e-gümnaasiumi õppenõustajana teed?

Õppenõustaja on e-gümnaasiumi õppekorralduse spetsialist. Minu töö sisu on suhtlemine õpilaste, lapsevanemate ja õpetajatega õppetöö küsimustes.

Meil on sellel aastal juba sada õpilast, neist pooled on meie koolis esimest aastat. Seepärast on suhtlemist väga-väga palju. Vastuvõtuperiood on olnud pingeline, kuid huvitav. Uued õpilased on kaasa toonud palju head lisaenergiat.

Minu peaülesanne on nõustada vastuvõtu ja õppeprotsessi käigus õpilasi ning alla 18-aastaste õppurite vanemaid. Kuna e-gümnaasium kombineerib tava- ja veebipõhist õpet, lisandub õppijale siin veel üks väga tähtis roll: ta õpib oma õppeprotsessi ise juhtima. Selles on õppenõustaja abi väga oluline.

Loomulikult hoian silma peal õpilaste õppeedukusel, et vajaduse korral pakkuda tuge ja lahendada probleeme.

Igale õppurile koostame individuaalse õppeplaani. Kuna meie õpilased on vanuses 15–42, on vajadused, olukorrad ja valmisolek iseseisvaks õppeks väga erinevad. Siinkohal on jällegi õppenõustaja roll ülimalt tähtis. Oleme suutnud aastate jooksul tõsta lõpetajate protsenti ja vähendada poolelijätjate osakaalu. Tõden rõõmuga, et minu tööl on nähtavad tulemused.

Mul tuleb täita ka administratiivülesandeid, kuid nende üleslugemine ei paku ilmselt kellelegi suuremat huvi.

• Mis põhjusel Sinu ametikoht tekkis?

Oma ametikoha looja olin tegelikult ise, kui täitsin ajutiselt e-gümnaasiumi juhataja ülesandeid ja tundsin, et oleks veel vaja kedagi enda kõrvale. Idee kasvas välja tegelikust koolielust. Uurisin ka ülikoolidest, mida sealsed õppekonsultandid teevad. Siis oli selge, et mingisugune mentorsüsteem tuleks meil e-õppes sisse viia.

Varem kohtusime õpilastega vaid paar korda kuus. Kui õpilane oli hädas ja ise seda ei kurtnud, siis märkasime probleemi tihtipeale liiga hilja.

Praegu suudame õppuritega suhelda palju rohkem ja intensiivsemalt. Kui keegi on pildilt kadunud, võtame temaga ise ühendust ja proovime murele lahenduse leida. Põhimõte on see, et kõiki probleeme saab arutada ja kõigile olukordadele on lahendus. Peame selle vaid üles leidma. Vajaduse korral kaasame muidugi ka teisi spetsialiste: e-gümnaasiumi juhataja, koolipsühholoogi, infotehnoloogi, õppekeskkonna administraatori jt.

• Milliste muredega e-õpilased Sinu poole pöörduvad?

Peamine probleem on see, kuidas õppimist oma igapäevaellu ära mahutada. Vastuvõtuvestlusel ütlen ikka, et nüüd tuleb teine täistöökoht kõrvale.

Paljud seda algul ei usu, kuid õppeaasta jooksul kinnitavad mulle, et nii see tõesti on. Peagi selgub, et on üsna keeruline täita korraga nii õppija, lapsevanema, elukaaslase kui ka töötaja rolli. Samuti takistavad õppimist meie kliimavöötme probleemid: pikk talv, viirushaigused, stress jne.

On väga oluline, et õppijat toetaks peale meie ka tema lähedased, pere ja tööandja, sest gümnaasiumi lõpetamine on raske proovikivi. Mul on väga hea meel, et igal aastal saab e-gümnaasiumis sellega hakkama üha rohkem õpilasi.
Eks iga inimene teab, et plaanid ja tegelikkus alati nii hästi ei ühildu, kui ise sooviks. Meie teeme omalt poolt kõik, et käega lööjaid oleks võimalikult vähe.

Küll aga kipub gümnaasiumi läbimise aeg kujunema pikemaks, kui algul planeeritakse. Seepärast oleme pakkunud võimalust läbida gümnaasiumi õppekava nelja aastaga. Õpilased, kes ei tööta ja kellel pole veel peret, suudavad kooli lõpetada ka kiiremini.

• Milliseid omadusi Sinu töö nõuab?

Tarvis on väga tugevat empaatiavõimet, head suhtlemisoskust, avatust, õppeprotsessi põhjalikku tundmist ja kindlasti pikaajalist koolikogemust. Olen õpetanud õpilasi viiendast kuni kaheteistkümnenda klassini. Ühe klassi õpilastega on õnnestunud koos kogu see tee läbi käia nii ajalooõpetaja kui ka klassijuhatajana. Tagantjärele tundub, et sain täiskasvanuks koos nendega. Seda kogemust ei asenda miski.

Täiskasvanute õpetamine on uus ülesanne igas mõttes ja see protsess on mind samuti väga palju õpetanud.

• Mille poolest erineb e-õpilane tavaõpilasest?

E-gümnaasiumi õpilane peab oma tegevust väga hästi planeerima. Tihti on otsustava tähtsusega ka motivatsioon. Kui seda pole, siis e-õpe ei õnnestu. Motivatsioonist räägime õpilastega väga sageli.

Üks meie vilistlane kirjutas õpilasena mulle igal esmaspäeval, et ta ei saa kooli lõpetamisega hakkama ja üleüldse polegi tal kuhugi kiiret, küll edaspidi vaatab jne. Mina kirjutasin iga kord vastu, et ära nüüd küll loobu, ja julgustasin jätkama. Teisipäeval oli seesama õppur kohal arvestustöid tegemas ja nii me selle kooli koos ära lõpetasime.

Olen väga tänulik, et ta lubas ennast aidata ja toetada. See on suurepärane omadus.

Vastutusvõime ja järjekindlus on e-õppes need iseloomujooned, mis kõige selgemalt välja paistavad. Meie õpilased on oma valikutes enamasti üsna ratsionaalsed. See muidugi ei tähenda, et emotsioonid kuhugi kaoksid, need on alati õppeprotsessi osa. Teen omalt poolt kõik, et emotsioonid oleksid ikka positiivsed.

E-gümnaasium nõuab õpilaselt head suhtlemisoskust ja -julgust. Kui keegi on mingis õppeaines hätta jäänud, siis on vaja võtta õpetaja või minuga ühendust. Koos leiame lahenduse.

Iseseisev õppimine eeldab veel keskmisest paremat info otsimise, kasutamise ja töötlemise oskust. Meie kodutööd on veebipõhised, seepärast peab ka arvutioskus olema hea.

Enesejuhtimine kõige laiemas mõttes on täiskasvanud e-õppija üks peamine proovikivi. Seepärast on mul väga hea meel, et meie vilistlastel jätkub tahtmist edasi õppida: peaaegu kõik e-gümnaasiumi lõpetajad jätkavad oma haridusteed kas kodu- või välismaa kõrgkoolis.

• Kui raske või lihtne on leida noortega ühist keelt?

Väga lihtne. Mulle tundub, et see oleneb igast noorest endast. Minul on kõigi nende aastate jooksul olnud vaid paar õpilast, kellega kahjuks ühist keelt leida ei ole õnnestunud. Üldiselt hindavad noored meis samu omadusi, mida meie neis: ausus, positiivne ellusuhtumine, toetus ja vastastikune austus.

Sageli rõhutan kooli tulevale õpilasele, et me oleme üks pere ja et nüüd saab ka temast meie pere liige. Nii nagu kohtleme oma pere liikmeid austuse ja armastusega, nii suhtume üksteisesse ka siin. Enamasti see põhimõte töötab.

• Õpilased nimetavad e-gümnaasiumi tugevuseks head sisekliimat. Kuidas seda mõnusat õhkkonda luuakse?

Sisekliimat ei loo üks inimene, see on kollektiivne energia. Tegutseme kõik samadel alustel: soovime, et õppija tuleks kooli rõõmuga ja tunneks ennast siin hästi, et tunnid oleksid produktiivsed ja osavõtt aktiivne. Õpilased on oma tagasisides rõhutanud, et e-gümnaasiumis on head õpetajad, valmisolek õpilast ära kuulata, avatud ja positiivne hoiak ning partnerlikud suhted.

Õpetajana rõhutan ma alati, et me oleme ainekursusel kõik nii uute teadmiste loojad kui ka vastuvõtjad. Minul õnnestub ainetundides alati midagi uut teada saada. Ehk ongi andnud hea tulemuse asjaolu, et traditsioonilisest õpetaja-õpilase ehk ülemuse-alluva suhtest oleme suutnud astuda partnerlussuhtesse. Siit saabki mõlema osalise edasiviiv tegutsemissoov hoo sisse.

Ka õpilaste omavahelised suhted on lugupidavad ja toetavad. E-gümnaasiumist on alguse saanud nii mõnigi pikaajaline sõprus. Tean mitut lendu, mille vilistlased on tihedalt suhtlema jäänud.

Sellel õppeaastal asus e-gümnaasiumis tööle üks meie vilistlane, kes ütles väga ilusasti, et tahab ka ise selle kooli arengusse panustada. Meil on selle üle väga hea meel.

Alanud õppeaastal on kogu meie meeskonna siht kujundada õpikeskkonda veelgi enam õppija vajaduste järgi ja parendada õppetöö kvaliteeti. Selle eesmärgi teostumisele aitavad kaasa kõik e-gümnaasiumi õpetajad ja tugispetsialistid, sest meie oleme siin õpilaste jaoks.

• Sinu töö on emotsionaalne ja nõuab väga palju. Kust Sa oma energia ammutad?

Õppenõustaja töö on tõesti emotsiooniküllane. Kuid ma arvan, et see sobib mulle. Ma tunnen ennast siin keskkonnas hästi. Just eile vaatasin aknast välja ja imetlesin, kui ilus kuldne sügis väljas on. Jalutasin läbi koolipargi lehti sahistades väikesesse koolimajja ja mõtlesin, et kuhu küll meie pardid on kadunud: pole neid ammu märganud.

Energiat saan siit ja sealt. Eelkõige oma tütardelt, keda mul on kokku kolm ja kes kõik on täiesti fantastilised isiksused. Juba väikesest peale. Eks nad võtavad omajagu energiat, aga annavad vastu ka. Pere ja kodu on need, mis aitavad sihti hoida.

Paar korda aastas käime perega päikesejahil, tavaliselt kusagil Vahemere ääres.

Mul on veel vedanud suurepäraste kolleegidega, kes ikka vajaduse korral õla alla panevad. Aitäh teile kõigile, ka neile, kes pidevalt koolimajas ei ela!

Vahel on mul aega tegeleda oma väga vana hobiga, milleks on ristsõnade lahendamine. Seejuures pean lisainfot hankima üliharva. Nagu näha, olen õppinud enda üle uhke olema!