ERAKOOLI UUDISKIRI

Karolin Linamäe: „Tehke oma koolielu veel vahvamaks ja toredamaks“

19.12.2018

Meie IB õppe abiturient ja õpilasesinduse president Karolin Linamäe on Audenteses õppinud 1. klassist alates. Viimased kolm aastat ehk IB-s veedetud aeg on talle õpetanud iseseisvust.

„Keegi ei aja siin näpuga järge, vaid sa õpid ainult iseendale. IB õpe on arendanud minus iseseisva otsustamise oskust. Olen pidanud ise valima, mis aineid ja mis tasemel võtta, et mul oleks tulevikus ülikoolis kergem,“ ütleb Karolin.

Kuidas sattusid õppima just Audentesesse?
Valisin Audentese, kuna mul olid siin tuttavad inimesed ees ja nad kiitsid meie kooli. Audentese puhul oli hea see, et on väiksed klassid, mõnus keskkond ja toredad õpetajad.

Mis on sinu esimene mälestus algkoolist?
Kõige enam on meelde jäänud muidugi 1. septembri päev, kui kõik algas: uued inimesed, klassikaaslased. See päev tundus nii suursugune ja hirmutav, kui 12. klassi õpilased olid kõrval. Kuna aulat veel ei olnud, toimus aktus korvpallisaalis.

Oled aktiivne õpilasesinduse liige juba aastaid. Millised tegevused ja üritused on sulle esinduse töös eriliselt meelde jäänud?
Liitusin õpilasesindusega kohe, kui see võimalus tekkis. Mulle on eluaeg meeldinud olla aktiivne ja ma tahan kõike korraldada. Alguses ei julgenud ma õpilasesinduse koosolekul väga kaasa rääkida, aga alati kuulasin ja vaatasin pealt, kuidas seda tehti.
Aktiivsem pool tuli minus välja umbes 8. klassis. Esimene asi, mida ise korraldasin ja kus ma polnud niisama abis, oli põhikooli halloween’i-pidu. Õpilased said ööseks koolimajja jääda. Aulas küpsetati vahvleid ning koridoris ööbiti magamiskottidega ja vaadati õudukaid.
Veel on meelde jäänud jõululaat, olen seal alati proovinud osaleda. Näiteks 10. klassis tegime ühe projekti raames koos klassikaaslastega smuutibaari. Kui nägime, kuidas lapsed tahtsid smuutit osta ja olid järjekorras, siis läks see hinge. Kindlasti teeks seda uuesti.
Kõige eredamalt on meeles 2018. aasta gümnasistide ball. Korraldasime seda spordigümnaasiumi õpilase Gerdaga koos. Tegime kõik täiesti nullist, alates söögist kuni fotoseina ülespaneku ja koristamiseni. Kui pärast selgus, et üritus läks hästi ja meeldis kõigile, siis oli seda tore tõdeda. See on üks suuremaid üritusi, mida olen koolis korraldanud.

Kui palju oled saanud kooliasjades kaasa rääkida?
Üsna palju. Liitusingi ju õpilasesindusega sellepärast, et lahendada probleeme ja esindada teiste õpilaste mõtteid.
Toon näiteks koolisöögi teema. Kui sööklas olid pikad järjekorrad, siis tegi esindus ettepaneku, mille kohaselt pandi järjekorrad tööle mõlemalt poolt ja toiduliin avati varem. Koolivormi puhul oleme kaasa rääkinud näiteks pükste mugavuse asjus. Kui midagi saab muuta paremaks, siis seda kindlasti tehakse.

Kui palju saab tavaõpilane koolielu korraldamisel sõna sekka öelda?
Õpilasel, kes esindusse ei kuulu, on koolielus küll raskem kaasa rääkida, kuid klassiesindaja kaudu saab ta väga palju soovitada ja ettepanekuid teha.

Mille järgi tegid otsuse pärast põhikooli lõpetamist jääda Audentese IB õppesse?
Tundsin IB-st päris palju inimesi, kuid kõige rohkem tõmbas siia see, et oli ikka sama tuttav koolimaja ja tuttavad näod.
Mul on alati olnud kindel plaan minna välismaale õppima, IB diplom annab selleks rohkem võimalusi ja avab uksi. IB on nagu miniülikool, millest on tulevikus enam abi kui tavalisest gümnaasiumist.

Kas tunned tagantjärele, et olid IB tingimusteks valmis?
Mitte keegi ei saa 100% valmis olla selleks, mis IB õppes ees ootab. Mind aitas see, et mu sõbranna Elisabeth õppis juba IB-s. Seega sain palju infot ka tema käest.
Praegune, IB viimane aasta nõuab tohutult tööd. Tähtis on seada õppimine ja kool prioriteediks. IB-s peab noor tahtma õppida.

Viimasel kahel aastal oled erakooli tänuürituseks valmistanud käsitöötrühvleid. Kuidas sa selleni jõudsid?
Algas kõik sellest, et IB 10. klassi ühe kursuse osa oli õpilasfirma tegemine. Lõime koos kahe kaasõpilasega, üks Indiast ja teine Kolumbiast, õpilasfirma nimega Bite. Kamatrühvlite tegemise idee tuli minult.
Käisime laatadel ja isegi Lätis ühel konverentsil. Kooliaasta lõpu poole, kui hakkasime oma õpilasfirmat tegelikult juba sulgema, ütles meie direktor, et ta teeks veel viimase tellimuse koolile, tänuürituse kinkideks. Võtsime tellimuse vastu, kuid see töö oli meeletult mahukas, üle 600 trühvli. Aga tegime ära!
Eelmisel aastal oli see õpilasfirma juba lõpetanud. Kuid siis küsiti juba otse minult, kas oleksin valmis neid trühvleid jälle tegema. Kuna teadsin, et teen seda viimast korda, võtsin pakkumise vastu. Valmistasin trühvleid täitsa üksinda, kuid see oli põnev ja ka tagasiside oli positiivne.

Oled paljude kunstiteostega kaunistanud koolimaja koridore. Mille kaudu leidsid kunsti ja missugused huvid sul veel on?
Käisin mitu aastat meie kooli kunstiringis, mida juhendas õpetaja Tiia Pällo. See ring oli alati väga äge. Kuna mulle kunst meeldis, sain seal ennast edasi arendada. Olen käinud ka Kullo huvikeskuse kunstiringis.
Algkooli ajal osalesin veel õpetaja Anneli Mataloja käsitööringis, kus sain ehteid valmistada ja palju muudki meisterdada. Käsitööklass asus siis veel väikeses koolimajas. Mulle meeldis kodustele kõike, mida huviringis õppisin, edasi õpetada.
Viimasel aastal polegi mul kunstiga tegelemiseks väga aega olnud. Mulle meeldib praegu fotograafia ja ma olen proovinud ennast selles palju arendada. Tunnen huvi veel ka sisedisaini vastu.

Kuidas sündis see ilus kunstitöö, mis on üleval suures koolimajas?
See maal oli minu 8. klassi loovtöö. Tahtsin kindlasti midagi kunstiga seonduvat teha, sest teadsin, et naudin seda. Maali tegemine võttis ikka mitu kuud aega ja see on üks suuremaid töid, mille olen ette võtnud. Jätan selle töö koolile.

Mis on Audentese eelised, et oled siin 12 aastat õppinud?
Audentese plussid on kindlasti hea ja tugev õpikeskkond ning väiksed klassid, kus õpetaja suudab pühendada igale õpilasele rohkem aega. Inimesed on siin väga soojad ja sa võid oma muredest julgelt rääkida. Tunnen siin kõiki, nii õpetajaid, õpilasi kui ka juhtkonda. Peamine asi, mis teeb kooli heaks, ongi need inimesed.
Kooli keskkond on tehtud väga mõnusaks: isegi pikal päeval on kohti, kus mugavalt olla. Peale selle ei ole ma meie koolis märganud kiusamist.

Mis võiks olla koolis teistmoodi, kui külastad Audentest viie aasta pärast?
Viie aasta pärast loodan kontakti kooliga ikka hoida. Tahaksin näha, et õpilasesindus tegutseb sama aktiivselt nagu praegu ja et kõik toimib hästi.
Peale selle võiksid Audentese eri osad teha veel enam koostööd, näiteks ürituste kaudu, kus eri üksuste inimesed saaksid omavahel rohkem suhelda. Pean siin silmas näiteks IB üksust ja spordigümnaasiumit: me õpime ju kõik sama koolimaja ühes koridoris ning ei peaks üksteist pelgama.

Kellena näed ennast kümne aasta pärast?
Nagu enne mainisin, plaanin ma minna välismaale, võib-olla Hispaaniasse. Õpin praegu hispaania keelt ning eks see soe kliima tõmbab ka.
Teine võimalus on Amsterdam, kus mul on tuttavad juba ees. Tänu sellele tean, kuidas seal õppimine ja elamine käib. Amsterdamis on kunsti ja sisedisaini erialal, mida tahangi õppima minna, head praktikavõimalused.
Soovin tulevikus olla selline versioon endast, kes teeb tööd, mida ta naudib, ja kes ei tee midagi sunnitult. Kümne aasta pärast olen loodetavasti loonud sellise elukeskkonna, kus mul on hea olla. Tahan teha midagi, mis on seotud kunstiga. Olen sellega nii palju tegelenud ja ma ei kujuta ette, et peaksin üheksast viieni kontoris istuma.

Mida ütleksid veel oma noorematele koolikaaslastele?
Soovin, et aktiivsed põhikooli õpilased leiaksid tee õpilasesindusse. Võib-olla nad alguses mõne ülesande puhul kõike ei tea või ei julge, aga esimese sammuna tulekski proovida. Kindlasti on inimestel alati häid mõtteid, aga nad ei julge nendest rääkida.
Ärge kartke suhelda ning tehke oma koolielu veel vahvamaks ja toredamaks, et teil oleks endal mõnus. Öelge oma mured ja ettepanekud välja, sest teid kuuldes saab asju paremaks teha.