fbpx

Tagasiside

Meie jaoks on oluline Sinu tagasiside, et saaksime pidevalt areneda ja vastata Sinu ootustele. Kirjuta siia, mis Sulle meeldib või mis saaks järgmine kord olla paremini.
Otsi
 

Uudised

LASTEKOOLI UUDISKIRI, ERAKOOL

Kas panna laps kooli aasta varem või aasta hiljem?

06.01.2022

Sügisel sündinud lapse vanemad on tihti küsimuse ees, kas laps võiks olla kooli minnes teistest vanem ja küpsem või hoopis klassi pesamuna.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi peab kooli minema laps, kes

  • on seitsmeaastane või
  • saab sama aasta septembrikuu jooksul seitsmeaastaseks.

Kooli kuueaastaselt
Vanemad panevad oma lapse kooli varem, st kuueaastasena eri põhjustel. Sageli nimetab vanem põhjuseks asjaolu, et

  • laps lõpetab lasteaia ja teda pole kuhugi jätta või
  • kõik lapse rühmakaaslased lähevad kooli, kuhu temagi jääb: koos on ju hea ja tore minna.

Mõnel juhul soovib laps ise nii väga kooli minna ja õppida. Vanem mõtleb, et miks mitte seda huvi ära kasutada: muidu hakkab lapsel aasta pärast alustades koolis igav ja tema õpihuvi väheneb. Paljud vanemad arvavad, et laps on väga tubli, oskab juba kõike ja võiks varem kooli minna, et mitte niisama aega raisata.
Võib ju mõelda, et kuueaastaselt esimeses klassis õpinguid alustav laps on perekonna uhkus ja tunnustus vanemate tublile tööle. Samas tuleks lapse seisukohast küsida,

  • kas ta on ikka kooliks valmis;
  • kas kooli ja kodu nõudmised on lapsele jõukohased ning
  • kas varasem koolipanek on piisavalt põhjendatud ja läbi mõeldud.

Valmisolekut tuleb hinnata mitmest aspektist
Koolivalmidus ei ole pelgalt oskus soravalt lugeda ja kiiresti arvutada, sest laps on koolivalmis alles siis, kui ta soovib

  • õppida ja omandada uusi teadmisi ning oskusi;
  • jälgida selgitusi ja täita korraldusi ning
  • teha koostööd nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega.

Koolivalmiduse seisukohast on tähtsad lapse arengu kõik kolm aspekti ehk vaimne, sotsiaalne ja kehaline areng. Ei ole võimalik ühte teisest olulisemaks pidada.
Ka seadus seab kindlad nõuded juhuks, kui vanem soovib kooli panna last, kes ei ole veel koolikohustuslikus eas. Nimelt tuleb lapsevanemal määratud tähtajaks esitada valla- või linnavalitsusele vastav taotlus ning lisada sellele lasteaia hinnang või koduse lapse puhul nõustamiskomisjoni soovitus koolivalmiduse kohta.

Kooli kaheksa-aastaselt
Mõnikord on lapse vanus sobiv, kuid ta ei ole siiski valmis kooliteed alustama. Sel juhul saab õpingute alustamist aasta võrra edasi lükata. Niisugusel otsusel võivad samuti olla eri põhjused.
Lapsi, kelle koolikohustuse täitmine lükatakse edasi, iseloomustavad sageli õpihuvi puudumine, mahajäämus kõnes ja üldises arengus ning tähelepanu- ja keskendumisprobleemid. Tihti vajavad kooliminekul ajapikendust poisslapsed, kes saavad seitsmeaastaseks suvekuudel või septembris.
On lapsi, kes loevad ja arvutavad, kuid ei ole valmis kooli minema, sest nende sotsiaalsed ja enesekohased oskused ei ole õpingute alustamiseks vajalikul määral välja kujunenud. Mõnikord vajab laps haiguse, trauma või terviseprobleemi tõttu pikaajalist ravi ning tema terviseseisund ei võimalda igapäevases õppetöös osaleda.
Kui laps ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud koolivalmidust, siis võib ta seaduse järgi minna kooli ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse edasilükkamise taotluse esitab lapsevanem koolivälisele nõustamismeeskonnale, kes seejärel langetab otsuse, kas lükata lapse kooliminek edasi või mitte.

Vanem tunneb oma last kõige paremini
Põhjendatud ajapikenduse taotlemises ei ole midagi häbiväärset ega taunitavat. Isegi kui taotlusega seotud asjaajamine näib ajamahukas ja keeruline, tuleb lapsevanemal enda ebamugavustunne maha suruda ning mõelda eelkõige sellele, mis on parim lahendus lapsele.
Koolikohustuse edasilükkamisega kaasneb vanemale kohustus tagada koolieelsel aastal lapsele õige arengukeskkond, kooliks ettevalmistus ja vajaduse korral ka taastusravi.

Hilisem kooliminek ei ole õigustatud juhul,

  • kui lapse piiratud võimete (erivajaduse) tõttu ei saavutata tavalises õpi- ja kasvukeskkonnas koolivalmidust ka järgmiseks aastaks või
  • kui lapse tervislik seisund ei pruugi oluliselt muutuda.

Sel juhul peab kool igal juhul lapsele lähenema individuaalselt ja rakendama vajalikke tugiteenuseid.

Seadke esikohale lapse vajadused
Tähtis ei ole see, kas laps läheb kooli kuue-, seitsme- või kaheksa-aastaselt. Oluline on hoopis veenduda, et ta oleks koolis õppimiseks valmis. Vanema ülesanne on mõelda varasema või hilisema koolipaneku otsus põhjalikult läbi, leida lapsele parim lahendus ning olla talle kooliteel igati toeks ja abiks.

Selleks et leida lapse jaoks parim lahendus, julgustame vanemaid kindlasti arutlema koolivalmiduse teemal ka lapse lasteaia, eelkooli ja huviringi õpetajaga, et saada võimalikult terviklik tagasiside lapse arengu kohta.

Karin Pae
Audentese lastekooli juhataja

Tutvun Audentese erakooli võimaluste ja 1. klassi vastuvõtuga.

Jalus