Uudised

erakooli uudiskiri

Kerli Schopp: „Tahan kindlasti edasi õppida“

22.12.2017

Kerli Schopp (26) kasvatab koos abikaasaga kolmeaastast last ja elab juba aastaid Saksamaal, kuid see ei takista tal olemast Eestis meie e-gümnaasiumi abiturient. Sel aastal sai Kerli Audentese õppestipendiumi, kuna ta on üks parimaid e-gümnasiste.

Räägi palun enda õpiteest lähemalt.
Minu koolitee jäi üheksa aastat tagasi pooleli, kuna soovisin õppimisest aasta puhata ja võtsin vastu tööpakkumise Saksamaal. Aga siia ma jäingi.
Olles emapuhkusel, otsustasin lapse kasvatamise kõrvalt läbida viimased kaks gümnaasiumiklassi. Võimalusi uurides sattusin Audentese kodulehele ja nüüdseks ongi kooli lõpuni jäänud vaid üks poolaasta.

Millised on olnud Sinu suurimad saavutused?
Suureks võiduks pean seda, et kolisin üksi ja ilma kohalikku keelt oskamata välisriiki. See aitas mul iseseisvaks saada. Suurt eneseületust nõudis ka kooli tagasi minemine.

Miks otsustasid jätkata õpinguid just e-gümnaasiumis?
Kuna elan Saksamaal, oli e-gümnaasium ainus variant eestikeelse hariduse omandamiseks. Mulle väga meeldib iseseisvalt töötada, seega sobib niisugune õppevorm mulle hästi.

Mis on välismaalt õppimise juures kõige raskem?
Midagi eriti rasket ei olegi. Kuna ma ei saa väga tihti koolis kohapeal käia, on vahel küll veidi paha tunne, et pean õpetajatega erikokkuleppeid sõlmima ja ei saa oma asju teha nii, nagu teised õpilased enamasti teevad. Aga õpetajad on meil nii mõistvad ja vastutulelikud, et mingeid probleeme mul tööde esitamisel ei ole õnneks ette tulnud.

Kellele Sa sellist õppevormi soovitaksid?
Niisugune lahendus sobib kõigile, kes mingil põhjusel iga päev koolis käia ei saa või kes tahavad tavakooli stressirikkad päevad vahetada iseseisva ja pingevabama õppimise vastu.
Loomulikult eeldab e-õpe suuremat enesedistsipliini ja kohusetunnet, kuid kes väga soovib, see saab e-gümnaasiumis hästi hakkama.

Mida soovid oma kaasõppijatele?
Soovin neile sihikindlust, eneseusku ja positiivset meelt, sest need on ühed tähtsamad omadused, mis elus aitavad. Julgege riskida, usaldage iseennast ja muutke seda, mida tahate muuta. Ja ärge jätke kallitele inimestele kunagi ütlemata, et nad on tõeliselt kallid.

Millised on Sinu tulevikuplaanid?
Võimalusi on mul peale gümnaasiumi lõpetamist väga erinevaid. Kui õnnestub, lähen psühholoogiat õppima. See on olnud juba pikemat aega minu unistus. Aga on ka teisi erialasid, mida sooviksin omandada. Ma kujutlen end oma tulevikutöös igal juhul ametis, kus saan inimesi aidata.

Millega tegeled vabal ajal?
Vaba aja veedan enamasti pere ja sõpradega. Arutame tihti poole ööni maailma asju. Väga meeldib ka reisida ja lugeda.

Milline paistab Eesti elu kaugemalt? Kas meil on sakslastelt ja sakslastel meilt midagi õppida?
Mulle see Eesti elu nii väga teisiti ei paistagi kui teistele eestlastele: suhtlen hästi palju oma sinna jäänud pere ja tuttavatega ning vaatan sageli Eesti telekanaleid. Seega olen üsna hästi sealse eluoluga kursis.
Kui Eestit nüüd Saksamaaga võrrelda, siis on sakslased tehnoloogiauuenduste koha pealt päris kindlasti kümme aastat maas. Eesti teeb paljudele suurematele riikidele selles valdkonnas silmad ette. Inimesed ei ole Saksamaal rahul sellega, et kõik asjaajamised võtavad väga palju aega: paberimajandus on siin endiselt suur ja digiteerimine paistab olevat kauge tulevik.
Eestlastel tasub sakslastelt õppida seda, et siinsed vanemas eas inimesed on väga tegusad ning tänu sellele ka reipamad ja elurõõmsamad. See ei tähenda muidugi, et Eestis selliseid inimesi ei ole. Aga neid võiks rohkem olla.
Ma toon näiteks oma ämma: ta hakkab 70 saama, aga käib regulaarselt trennis, jalutamas, rattaga sõitmas, matkamas, hoiab oma maja ja aia ilusana, veedab palju aega lastelastega ning käib isegi osalise ajaga tööl, sest talle lihtsalt meeldib. Ta tunneb end 30 aastat nooremana.
Siin on selliseid inimesi palju: lihtsalt nii tore on näha, et elu elatakse täiel rinnal, olenemata sellest, mis vanust näitab pass.

Mille järele kõige rohkem igatsed?
Eestist igatsen oma lähedasi, keda tahaks tihedamini näha. Aga üldises mõttes igatsen rahulikumat elu. Tahaksin pere ja sõpradega rohkem aega veeta ning sagedamini looduses käia. Kuna igasuguseid tegemisi on nii palju, on mul raske hetkes viibida, ilma et ma pidevalt mõtleks, mis asi järgmisena tegemist vajab. Loodan peale kooli lõppu edasi minna pisut rahulikumas tempos.

 

Õpilugu on valminud ESF projekti „Täiskasvanute tagasitoomine tasemeõppesse raames.

EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

Jalus