Spordigümnaasium

Kristella Jurkatamm: „Olen leidnud siit väga palju lahedaid inimesi“

01.06.2015

Audentese spordigümnaasiumi 12. klassi õpilane Kristella Jurkatamm räägib oma koolielust, spordiplaanidest ja perest.
Kristella on sündinud Tallinnas ning elanud ja kasvanud päris väiksest peale Nõmmel. Kõik koolieelsed suved veetis ta Mustla maakodus.
Esimest korda läks Kristella trenni 2004. aastal, kui ta oli kaheksa-aastane. See oli kergejõustikutreening.

Miks alustasid just kergejõustikuga?
Kergejõustikutrenni – alguses oli seal rohkem mängimist ja niisama liikumist – suunas mind vanaema, kuigi sportlikku elu elasin juba varem. Vanaema on olnud nii treener kui ka kehalise kasvatuse õpetaja, seega käisin väiksena nii mõnigi kord tema tunnis kaasas. Peale selle korraldas ta maal mulle, vendadele ja naabrilastele spordivõistlusi. Näiteks tõkkeid jooksime üle üksteise otsa pandud puuhalgude.

Kuidas jõudsid mitmevõistluse juurde?
Eestis korraldatakse lastele väga tänuväärset võistlussarja „TV 10 olümpiastarti“. Tänu sellele tegelevad paljud noored alguses mitmevõistlusega ning hiljem, kui selgub mõni parem ala, keskenduvad sellele.
Mulle tundus mitmevõistlus sobivaim. See on kindlasti ka huvitav ja mitmekülgne: kogu aeg saab millegi kallal nokitseda ning ei teki ühest alast tüdimust.

Miks otsustasid tulla õppima spordigümnaasiumisse?
Audentese spordigümnaasium oli mulle ainus võimalus treenida vähemalt kaks korda päevas.

Mida on Audentes Sulle andnud?
Esiteks on siin treenimine andnud mulle palju juurde sportliku poole pealt, sest olen saanud treenida vajaliku mahuga. Kõik on käe-jala juures, et sportimist hõlbustada.
Teiseks olen leidnud siit väga palju lahedaid inimesi. Kuna kõik on sportlased ja kodust kaugel, osatakse teineteist rohkem toetada ning ollakse kui üks mõnus perekond.

Kuidas Sul mitmevõistluses läheb?
Ikka iga aastaga muutub punktisumma suuremaks. 2014. aasta suvel saavutasin USA-s toimunud juunioride MM-il 12. koha. Tänavu toimub EM Rootsis ning seal väga hea tulemuse tegemine on selle aasta peaeesmärk.

Kuidas koolis läheb ja kas Sul on ka oma lemmiktund?
Lõpetan kooli kuldmedaliga. Seega tõenäoliselt tohin öelda, et mul läheb koolis päris hästi. Kunagi oli mu lemmiktund eesti keel, aga aastatega olen leidnud üles ka teiste ainete võlu. Enam mul konkreetset lemmikut ei olegi.

Kus oled viie aasta pärast?
Aasta 2020 on olümpia-aasta. Seega mõtlen ja töötan praegu selle nimel.

Millega tegeled vabal ajal?
Ausalt öeldes on seda vaba aega nii-nii vähe, et mingit hobi ei jõua pidada. Ainuke vaba päev nädalas on pühapäev (kui ei ole mõnda võistlust) ning see möödub tavaliselt õppimise tähe all või mõnda muud klassi- või koolikohustust täites.
Natuke on aega ikkagi puhkamiseks ka vaja, seega pühapäevaõhtuti on minu „hobiks“ mitte millegi tegemine.

Sa õpid koolis viitele, oled suurepärane sportlane ja tegeled veel palju muuga. Kuidas Sa seda kõike jõuad?
Mul tekib endal vahel sama küsimus. Aga mu elu ongi kogu aeg nii kiire ja tegutsemist täis olnud, et see on juba harjumuseks kujunenud.
Kindlasti mängib olulist rolli see, et millegi pärast on mul vaja igal pool olla parim. Kui võtan asja enda peale, siis tean, et kõik saab hästi tehtud. Tahtmine lükkab asjad käima.

Milline roll on kodul selles, mida oled saavutanud?
Kodu on põhjus, miks ma üldse olen praegu siin, kus olen. Vanemad ja vanavanemad toetavad mind ning vendi väga. Sellele, et mina tegelen kergejõustikuga ja vennad mängivad korvpalli, on väga loogiline seletus: peaaegu kõik sugulased on mänginud korvpalli, teinud kergejõustikku või tegelenud lausa mõlemaga. Kuna nad tunnevad spordimaailma võlu ja valu, siis oskavad nad ka suunata ning nõu anda.