ERAKOOLI UUDISKIRI

Kuidas me koolitusel käisime ehk Osalejate seletuskiri lugejale

19.12.2018

Et kõik agusihvkalikult ja ausalt ära rääkida, tuleb alustada 2018. aasta algusest, kui õpetaja Külli Relve kutsus kolleege Erasmus+ koolitust välja valima. Eesmärk oli osaleda tiimikoolitusel, millel õpitut saaks hiljem oma koolis jagada kõigile õpetajatele. Selgus tõsiasi, et kui tahad kogeda midagi motiveerivat ja arendavat, peab olema lihtsalt üks eestvedaja.

Valitud koolitus „Classroom Management Solutions for Teachers: new methodologies, effective motivation, cooperation and evaluation strategies“ toimus Barcelonas Barcino koolis 28. oktoobrist 4. novembrini ning seda juhendas Christian González Ribes.

Koolitusele sõitis tiim, kuhu kuulusid loodusteaduste õpetaja Külli Relve, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Katrin Raud, kunstiõpetaja Tiia Pällo ning inglise keele õpetaja Riina Rosenfeld. Kui mõnele neist oli uus kogemus ka õpirändes osalemine, siis kõik osalesid esimest korda koolitusel meeskonnana. On omaette väärtus saada ühine kogemus ja kujundada ühist arusaamist, mis lubab meil edaspidi uuendusi ellu viia kiiremini: tiim on poolel teel, sest ühine eesmärk on paika seatud ja läbi mõeldud juba koolitusel.

Tegus ja arendav nädal
Erasmus+ programmi eesmärk on arendada õpetajate juhtimisoskusi ja toetada nende eneseteadlikkust. Õpiränne pakub õpetajatele uusi kogemusi ja teadmisi teiste Euroopa riikide hariduselu kohta.
Lisaks Eesti grupile olid Barcelonasse koolitusele tulnud ka õpetajad Horvaatiast, Ungari piiri lähedalt. Nädalase koolituse jooksul selgus, et meil on hoolimata kultuuriruumi erinevustest palju sarnaseid erialaprobleeme: noored on kõikjal noored. Tajusime ka Euroopa ühtset identiteeti: meid seob hämmastavalt palju.
Ühtlasi võisime tõdeda, et teeme Eestis oma tööd heal ja asjatundlikul tasemel ning et meilgi on omalt poolt teistele pakkuda uudseid ideid ja töötavaid lahendusi.

Juhendaja oli asjatundlik
Eraldi tänu väärib meie noor juhendaja Christian: hea koolitaja on nagu hea psühholoog, kes ei paku valmis lahendust, vaid aitab õppijal endal sobiva lahenduseni jõuda. Tänu temale analüüsisime mitmesuguseid olukordi ja arutasime võimalikke metoodikaid. Christianil oli hea auditooriumitunnetus ja ta oli paindlik.
Kuna grupp oli väike, toimus koolitusel aktiivne tegevus ja pidev ühisarutelu. Koolitajaga ühendas meid veel foneetika. Nimelt oli Christian väga rõõmus, et on olemas täiesti sarnase hääldusega eesti nimi Kristjan.

Kuidas olla tugev meeskond?
Saime koolitusel kinnitust, et tugev tiim sünnib ikka ühistegevuses, näiteks matkal, kunsti- ja kontserdisaalis ning üheskoos võõras kultuuriruumis olles. Koolitajad tegid meile linnaekskursiooni ja jalutuskäigu vanalinnas. Võtsime maksimumi, ahmides kohalikku kultuuri ka iseseisvalt ning vaimustudes sealsest loodusest ja rahvast.
Külli Relve võttis koolitusel kogetu kokku nii: „Kiidan meie omavahelist klappi ja kolleegituge ning esmajoones meie rikastavat mitmekesisust, mis tulenes sellest, et oleme eri valdkonna inimesed. Igaühel on oma ilmavaade ja vahva teadmiste pagas.“
Näiteks Riina kaunis inglise keel ja tema keeleabi võimaldas vajaduse korral kõigil end täpsemini väljendada ning vestluse nüanssidest paremini aru saada. Koolitus muutis märksa enesekindlamaks keelekasutajaks ka need, kes Eestis on end võõrkeelest pigem eemal hoidnud.

Mida me teada saime?
Nagu psühholoogid rõhutavad, peab inimese tass olema täis. Koolituselgi meenutas meie juhendaja, et esmalt peab mõtlema iseendale, kuid just enda suhtumisele. Alles siis, kui oleme muutnud enda suhtumist, saame keskenduda õpilasele.
Selleks et mõista teismelist, peab meenutama enda noorusaega. Kui õpetajal tekib probleem õpilasega, siis ei saa seda lahendada vaid koolipsühholoog. Last ei ole võimalik lihtsalt n-ö korda teha, probleemi lahendus on tavaliselt õpetaja enda käes. Oluline on õpilast kuulata, mitte jääda vaid aineõpetajaks.
Huvitav oli mõte, et me valmistame küll õpilasi ette tulevikuks, aga me ise tegelikult ei tea, missugune see tulevik on. Seega peame arendama õpilaste kohanemisvõimet, et nad oleks valmis igasuguseks tulevikuks.
Koolitus vaatles tänapäevast õpikäsitust, hõlmates näiteks ümberpööratud klassiruumi, motiveerimist ja IKT-vahendeid. Tehnoloogia ja muutunud meediamaailm oli eraldi õppepäeva teema. Räägiti sellest, et täiskasvanul ongi raske mõista uut maailma, kus noores tekitab stressi näiteks olukord, kui ta ei tunne end sotsiaalmeedias huvitavana, aga tal on tugev vajadus silma paista.

Koolitus innustas
Õhtuti arutasime päeval räägitu ühiselt läbi ja tegime ülestähendusi, millest valmis koolitust kokku võttev konspekt. Erasmus+ koolituse eesmärgistatud kajastamiseks teeme jaanuari vaheajal kolleegidele koolituse.
Lisaks sündisid koolitusel ainetevahelise lõimingu projekti ideed. Võtsime plaani näiteks inglise keele ja kunsti projekti, mille teeme Picasso ning Gaudí ainetel.

Katrin Raud
eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Erasmus+ koolitust jagati kolleegidele