spordigümnaasiumi uudiskiri

Kuidas välimist ja sisemist kehva ilma trotsida

21.12.2016

Praegusel aastaajal kipub pimeduse ja ilma üle kurtmine saama jututeemaks, kuid ilma see valgemaks ega paremaks ei tee. Seega on arukam panna selga ilmakohased riided ja minna igapäevategevustega edasi.

Inimese sees toimuv on ilmaga analoogne. Hea ilma moodi on täiskasvanud inimese puhul näiteks olukord, kui hommikul lõhnab kohv eriti mõnusalt, keegi lähedane kingib naeratuse, tööl annab ülemus positiivset tagasisidet ja õhtul saab koos sõpradega õhtusööki nautida. Noorele mõjub ilusa ilmana see, kui ta võib hommikul tavalisest kauem magada, lihased ei ole eilsest trennist valusad, treener kiidab, koolis on tunnid põnevad ja õhtul jääb aega ka sõpradega suhtlemiseks.
Neid päevi iseloomustavad tavaliselt hea tuju, mõnusad emotsioonid ja toredad mõtted, justkui oleks inimese sees päikseline, soe ning sillerdav ilm.

Kehva siseilma päev
Samas võib olla päevi, kus täiskasvanu töökoormus on suureks kasvanud, kolleeg ei ole parimas tujus ja kaasliiklejad käituvad halvasti. Noorel inimesel tuleb vahel ette olukordi, kus koolis on üksnes igavad tunnid, treeningul kuuldakse karmi kriitikat ja õhtul on vaja veel pärast väsitavaid katsumusi lõputuid kodutöid teha.
Säärasel päeval on inimese sees sajune ja tuuline, ta võib tunda ärrituvust, tüdimust, pettumust või lihtsalt ebamugavust.

Keskendu muudetavale
Välist ilma on võimatu muuta, pealegi võimendaks sellele tähelepanu pööramine ebameeldivust veelgi. Sama on halva ilmaga inimese sees.
Kasulik on hoopis keskenduda sellele, mida me välis- ja siseilmast hoolimata siiski teha saame. Nimelt võib inimene enda ressursse kasulikumalt suunata, tuues ennast tagasi hetkel toimuva juurde ja keskendudes asjadele, mida ta suudab juhtida.
Selleks saab kasutada täistähelepanu harjutusi. Üks lihtsaim neist on keskendumise ja uudishimu harjutus, kus inimene järgib endale antud korraldusi:
„1. Sulgen silmad ja märkan, milline on minu hingamine. Ma jälgin,
•    kuidas õhk liigub sisse ja välja;
•    kas hingamine on kiire või aeglane, sügav või pinnapealne;
•    kuidas kõht hingamisel kerkib ja langeb.
2. Suunan tähelepanu enda kehale ja märkan, kuidas
•    jalad puudutavad maad;
•    puutun istudes kokku tooliga;
•    tunnetan oma ülakeha;
•    paistavad käed, kui need puudutavad keha, üksteist või ka lauda;
•    asetseb terve minu keha.
3. Kuulatan hääli, mis kostavad minu ruumist ja ka kaugemalt.
4. Püüan tajuda lõhnu.
5. Avan silmad ja märkan ümbritsevat.
6. Kui on selline tunne, et tahaksin ennast sirutada, siis teen seda.
7. Jätkan vajalike igapäevategevustega.“

Väike rõõm annab jõudu
Kui oled ennast unustanud halba tujusse, siis märka ja tee väikseid meeldivaid asju. Näiteks vaata, kas keegi naeratab vastu, kui talle naeratada. Lõunapausile minnes teadvusta neid lõhnasid, mis eesootava toiduga mõnusalt kaasas käivad, või lihtsalt tunneta värsket õhku, kui astud korraks õue või avad akna. Samuti saad võtta mõneminutise pausi, et täielikult pühenduda kohvile või teele. Taju sooja tassi enda käes, nuusuta jooki ja tunneta maitset.
Need väiksed asjad võimaldavad kiires päevas korraks patareisid laadida.

Otsusta edasimineku kasuks
Me võime alati valida, kas lasta halval välis- või siseilmal ennast häirida või siis suunata jõud tegutsemisele ehk sellele, mis on tegelikult oluline ja toob pärast rahulolu. Õppides märkama, kui tähelepanu läheb kasutusse kohta (olgu selleks siis väline või sisemine halb ilm), ja suunates seda kasulikule, saad enda heaolule kaasa aidata ka olukorras, mis jääb ideaalsest kaugele.