Uudised

Erakooli uudiskiri

Külli Relve: „Kunagi ei teki küsimust, et kas töö, mida teen, on ikka vajalik“

07.06.2016

Külli-Relve_370x240_2016Reaal- ja loodusainete õppetooli juhataja Külli Relve on meie koolis töötanud juba üle 15 aasta. Ta leiab, et võrreldes teiste elu jooksul peetud ametitega on õpetajatöö tõepoolest eriline ja mõttekas.

Reaal- ja loodusainete õpetajad on koondunud ühte õppetooli. Milliseid uusi võimalusi see muutus on kaasa toonud?
Loodusteadusest rääkides tuleb esmalt pähe elusloodus ja selle vaatlemine. Kui aga mõelda, et loodusteaduste eesmärk on loodust tundma õppida, siis on küsimus märksa laiem ja ainult bioloogiast ei piisa. Klassikaliselt kuuluvad loodusteaduste alla matemaatika, füüsika, keemia ja geograafia, sageli on ka ülikoolides matemaatika-loodusteaduskond.

Olen õpilastele öelnud, et kõige puhtamal kujul loodusteadus on hoopis füüsika ja et elu olemuse mõistmiseks on esmalt vaja õppida keemiat. Ka tänapäeva teadlased tegutsevad eri teaduste piirialadel: ei ole n-ö puhast botaanikat ega zooloogiat, sest näiteks liikide suguluse selgitamisel kasutatakse molekulaarbioloogilisi meetodeid. Pelgalt vaatlemisest enam ei piisa. Neid tõsiasju tuleb arvestada ka õppetööd kavandades.

Kooli seisukohalt on õppetoolid vajalikud selleks, et õppe- ja kasvatustööd tõhusamalt korraldada. Õppetooli kaudu saavad õpetajad osaleda koolielu suunaseadmisel ja õppetööd puudutavate otsuste langetamisel. Sisulise poole pealt aitab õppetoolide süsteem lõimida õppeaineid ja eri vanuseastmeid.

Millega Sinu juhitav õppetool tegeleb?
Meie oma reaal- ja loodusainete õppetoolis teeme koostööd selle nimel, et arendada õpilaste loodusteaduslikku kirjaoskust ning aidata neil paremini mõista iseennast ja maailma. Tahame, et õpilased suudaksid ise mõelda ja suhtuksid infotulva kriitiliselt, sest väärtuslike teadmiste kõrval leidub ka harimatusest sündinud ebateadust.

Selleks et kujundada terviklikku maailmapilti, teeme ainealast koostööd, leiame lõimimiskohti, kavandame ja korraldame ühiseid projekte ning õppepäevi. Näiteks igasügisest õppekäikude päeva planeerides arutame, kuidas eri ained õppekäigu tegevustega siduda. Kuigi õpilased on igal aastal erinevad, muudame sageli õppekäikude sisu, et ka endal oleks huvitav: selleks et üritus lapsi köidaks, peab õpetaja asjast vaimustuma.

Püüame õppekäikudeks raha leida. Meie toetusetaotlus keskkonnainvesteeringute keskusele sai tänavu taas kinnituse. Seega võime järgmisel õppeaastal korraldada kõikidele kolmanda kooliastme klassidele mitu põnevat õppeprogrammi nii looduses kui ka näiteks Tartu ülikooli vastavatud loodusmuuseumis.

Kurdetakse õpilaste suure koormuse pärast …
Kes teeb, see jõuab! Paljud noored, kes tegelevad spordiga, kogevad juba varakult eduelamusi. Need on saavutatud järjepideva treeningu ja eneseületamisega.
Ka vaimsest pingutusest saadav nauding on võimas elamus, mida tasub kogeda. See ei pruugi tulla kergelt, aga meie eesmärk ei peagi olema mugav äraolemine.

Missuguseid rõõme pakub õpetajatöö?
Rõõmu valmistab muidugi iga loodushuviline laps. Aga kui saad innukalt toimetama mõne mitteloodushuvilise, võib heameel olla veelgi suurem.
Eks igaühel ole omad nipid töörõõmu säilitamiseks. Minule sobib, kui koolikoormus võimaldab pühenduda ka muule huvitavale, näiteks töötada bioloogiatekstidega, korraldada looduslaagreid või tegelda hobidega.

Jalus