Otsi
 

Uudised

AUDENTES 25

Lastekooli vilistlased Rasmus ja Roland

10.02.2020

Rasmuse (praegu 25-aastane) meenutused
Lastekoolis õppimise aastatest on palju aega möödas. Kui nii saab üldse öelda, siis saab mul sellel kevadel lastekooli lõpetamisest juba 18 aastat. Uskumatu!

Eelkooliaeg oli vahva. Eriti tore oli asjaolu, et koolipäeval ei pidanud ma lasteaias käima. See tegi mind väga tähtsaks.

Eredalt on meelde jäänud järgmine lugu: olin vahetunni ajal klassis ja lastekooli õpetaja pöördus minu poole küsimusega, et miks ma teiste lastega mängima ei lähe. Ega ma selgitada ei osanud, miks ma mängida ei taha, aga vastus kõlas väga uhkelt: „Olen siia rohkem ikka õppima tulnud!“ Õpetaja muigas heakskiitvalt ja mina joonistasin oma pilti edasi.

Teine lugu on seotud lastekooli lõpetamisega. Ema oli tellinud õpetajale tänutäheks kaelakee. Seda kingitust üle andes märkasin, et õpetaja pühib pisaraid. Küsisin vaikselt ema käest, et kas õpetajale ei meeldi kingitus. Mõlemad kinnitasid, et kõik on väga hästi. Tookord lapsena ma lihtsalt ei mõistnud, et ehtele graveeritud sõnad „Minu esimesele õpetajale“ tähendasid nii palju.

 

Rolandi (praegu 22-aastane) meenutused
Puutusin lastekooliga esimest korda kokku juba siis, kui vanem vend Rasmus seal õppis. Vahel olin kaasas, kui ema venda kooli tõi.

Ühel korral aga istusin valvelaua juurde maha ja teatasin, et tahan ka õppida. Emal oli ikka tükk tegemist, et mind koolimajast välja meelitada. Aga paari aasta pärast olin juba ise rõõmus lastekooli laps.

Jalus