HUVIKESKUSE UUDISKIRI

Lea Heier: „Kõige tähtsam on iga õpilase isiklik areng“

29.11.2021

Juba kolmandat kooliaastat Audentese huvikeskuses lapsi juhendav Lea Heier rääkis lähemalt õpetajatööst ja enda mõtteviisist.

Kuidas ja millal sai Sinust Audentese huvikeskuse kunsti- ja meisterdamisringi õpetaja?
Vahetasin kooli ja asusin Audentesesse klassiõpetajana tööle 2019. aasta sügisel. Huvikeskuse juhataja Karin pakkus võimalust juhendada ka esimese kuni kolmanda klassi kunsti- ja meisterdamisringi. Olin varem samuti kunsti- ja loovusringe juhendanud, nii võtsingi pakkumise rõõmsalt vastu.

Kes Sinu huviringis osalevad ja millega te seal tegelete?
Huviringis käib meie kooli õpilasi nii esimestest, teistest kui ka kolmandatest klassidest, üksikud osalejad on ka mujalt koolidest.
Harrastame mitmesuguseid käelisi tegevusi: joonistamine, maalimine, voolimine, meisterdamine, kokakunst jms. Kasutame töödes eri materjale, lapsed tegelevad huvitavate kunstitehnikatega – akvarell, guašš, tušš, õlipastell, söejoonistus, natüürmort – ning saavad vormi- ja värviõpetust.

Millistele lastele soovitad kunsti- ja meisterdamisringi?
Arvan, et käelised tegevused sobivad kõigile lastele: loovus ja kunstiline väljendusoskus muudab inimese sisemiselt rikkamaks ning rahulolevamaks. Laste mõttemaailm on hästi fantaasiarikas ja seda saab veelgi edasi arendada. Pealegi nõuab igasugune eri liigutuste kooskõlastatud sooritamine kõrgel tasemel ajutegevust ja arendab aju. Kunsti ja meisterdamisega tegelemisel arenevad ka olulised isiksuse omadused, näiteks püsivus, tahe ja koostöövalmidus.

Mida pead huviringide töös tähtsaks?
Oluline on, et iga laps leiaks endale meelepärase tegevuse, mis teda päriselt rõõmustab: sel juhul on ta avatud protsessis aktiivselt osalema, lahkub huviringist koju hea tundega ja soovib järgmisel korral taas midagi uut õppida.
Kõige tähtsam on iga õpilase isiklik areng. Käelise tegevuse puhul võib laps enda edenemist sageli töödelt ise silmaga näha – selline edasimineku tajumine on tugev motivatsiooniallikas.

Oled meie erakoolis ka klassiõpetaja. Mille poolest erineb kooliõpetaja töö huviringi õpetaja tööst?
Aineõpetajal, eriti klassijuhatajal, on hästi palju ülesandeid: tuleb e-kirjadele vastata, töid parandada, kirjalikku tagasisidet anda, suhteprobleeme lahendada, laste õpimotivatsiooni eri õppeainetes suurendada, neile käitumisreegleid meelde tuletada, õppekäike organiseerida jne.
Huviringi õpetajana naudin seda, et ringis osalevad kõik need lapsed, kes on loomingulised ja kellele meeldib oma kätega midagi luua: nad on väga suured kunstisõbrad. Nende innukus ja püsivus paneb õpetajal isegi väsitava päeva lõpus silmad särama. Positiivse tagasiside saab laps õpetajalt ja ringikaaslastelt kohe suulise tunnustusena. Samuti on heameel nentida, et ka teised koolikaaslased vaatavad seintele pandud pilte hoolega ja jagavad lahkesti kiidusõnu.

Mis motiveerib Sind õpetajatööd tegema?
Minuga on aja jooksul kaasas käinud üks tundmatu autori luuletus:
„Kui minu tuppa ei kostuks võõrad rõõmud ja mured,
kui minu tuppa ei kostuks võõras nutt ja naer,
kui oma südame luku ja riiviga suleks,
milleks siis mulle mu laulud, mu aeg!?“
See töö meeldib mulle ja ma armastan lapsi, kelle õppima õpetamine on mulle usaldatud. Igaühes on varjul ainulaadsed iseloomu kalliskivid, igaüks on milleski hea: minu ülesanne on märgata, üles leida, julgustada ja aidata sellel säral paista. Mulle meeldib laste siirus, nende rõõm igast pisikesest avastusest, samuti loomingulisus: ükski päev ei sarnane eelmisega.
Mikrokliima on meie koolis väga hea ning kolleegide hoolivust ja märkamist tajun iga päev, seepärast tulen kergel sammul tööle ning lähen pärast rõõmsalt koju: motivatsioon on tugev.

Mida soovitad lapsevanemale?
Kõige rohkem olen juba aastaid laste suust kuulnud, et vanematel pole aega. Imerohtu aja leidmiseks mul ei ole, aga arvatavasti on see prioriteetide küsimus.
Jagan üht aastatetagust kogemust, kui juhendasin koolieelikute kunstiringi. Jõudsime ühel õhtul kaks erinevat kunstitööd teha. Lapsed olid tunni lõpus tavapäraselt õhinal ja õnnelikud, jooksid oma töödega vanematele vastu. Ühe lapse rõõm lõigati hetkega ära, kui tema ema need tööd kahte lehte selekteeris, kommenteerides: „Selle võtame, see on ilus. See jääb siia, see on jama.“
On oluline, et lapsevanem ei annaks mõtlematuid hinnanguid ega võrdleks last teistega, vaid näeks ka lihtsates asjades pühendumist ja edusamme ning leiaks aja, et kuulata ära lugu, mis iga pildiga kaasa käib.
Huvialade asjus soovitan lapsevanemal usaldada lapse soove: las ta valib huviringi ise, et proovida, kas see ala talle meeldib. Olge lapsele seejuures toeks ja julgustage teda.
Seejuures tuleb aga arvestada, et kõiki toredaid tegevusi ei jõua see väike inimene ka parima tahtmise juures teha. Seepärast andke lapsele aega puhkuseks ja võtke koos perega midagi põnevat ette.

Kuidas Sa oma akusid täidad ehk millega tegeled vabal ajal?
Mulle sobib regulaarne füüsiline aktiivsus: kõnnin iga päev vähemalt 5-6 km, hommikuti teen joogaharjutusi, ujun aasta läbi meres, talvel suusatan ja uisutan.
Võimaluse korral reisin ning käin teatris, kontserdil, kinos ja muuseumis. Minu kõige kauaaegsem hobi on kindlasti fotograafia. Ka hea raamat ja pliiats-paber on mu lahutamatud kaaslased.
Ning muidugi pakub väga suurt rõõmu aeg, mille veedan laste ja lastelaste ning heade sõprade seltsis.