ERAKOOLI UUDISKIRI

Liilia Tõnisson: „E-gümnaasiumis ei ole valesid valikuid ja vastuseid“

13.06.2023

Uurisime Audentese e-gümnaasiumi abituriendilt Liilia Tõnissonilt, millised kogemused ja oskused ta meie koolist kaasa võtab. Ühtlasi jagas ta kasulikke nõuandeid, mis kuluvad ära nii praegustele kui ka tulevastele e-gümnasistidele.

Kuidas kulges Su viimane gümnaasiumiaasta?

Mu viimane gümnaasiumiaasta kulges igati tegusalt. Avastasin Euroopat, proovisin kätt erinevatel töökohtadel ja üritasin sealjuures õpingutega ka kenasti ühele poole saada.

Milliseid oskusi Sa e-gümnaasiumis omandasid ja arendasid?

Arvan, et peamine oskus, mille e-gümnaasiumis õppimise käigus omandasin, on julgus proovida, julgus võtta riske, julgus teha vigu – teadmine, et ei pea olema ideaalne selleks, et alustada ning enesekindlus, et mida iganes ma alustan, olen suuteline selle ka lõpule viima.

Ühtlasi arendasin e-gümnaasiumis oskust iga ülesanne või tegevus enda jaoks mänguliseks ja intrigeerivaks muuta, et õppimisest ja elust üleüldse rohkem rõõmu tunda.

Mis olid e-õppes Sinu suurimad takistused ja kuidas Sa neid ületasid?

E-õppes oli mul ikka ja alati ainult üks suur takistus: minu enda vaim. See jultunud vennike suutis vahetevahel nõnda kaootiline olla ja kõiksuguseid ebavajalikke lisategevusi mu päevaplaani nii kavalalt juurde lülitada, et õppetöö jäigi lõpuks tahaplaanile.

Selle probleemi lahendasin aga ühe igavesti kõikvõimsa taktikaga – mentaalne altkäemaks. Tuleb lihtsalt väike batoonike šokolaadi ühes sõnadega „Enne ei puutu, kui kirjand esitatud!“ laua kõrvale asetada – ja ennäe imet, vaim hülgab silmapilk oma kaootilised moraalid ning keskendub ainiti esmaklassilise kirjandi loomisele.

Otse loomulikult ei saa ma mainimata jätta ka oma kalli kompuutri ning Google Calendari (kes mind mõlemad ikka ja alati visalt meeldetuletustega pommitasid) vääramatut toetust.

Kui oleks võimalus ajas tagasi minna, siis mida teeksid teisiti?

Kahetsusse ja minevikus tehtu muutmisse ma eriti ei usu, seega ma otseselt midagi ei muudakski. Kõik head ja vead, mis sel teekonnal said tehtud, olid omamoodi õpetlikud, lõbusad ning vajalikud. Ilma nendeta ei oleks ma see, kes ma praegu olen.

Aga kui nüüd midagi tõesti teisiti peaksin tegema, siis läheksin ajas tagasi momenti, kui Selveris oli soodukas: varuksin neid eelmainitud šokolaadibatoonikesi kohe hulganisti.

Mida soovitaksid teistele õppuritele, kellel on e-gümnaasiumi läbimine veel pooleli või ees?

Kõigile, kel see imeline teekond veel ees seisab, tahaksin öelda, et e-gümnaasiumis ei ole valesid valikuid ja vastuseid. Tehke asju just täpselt nii nagu hing õigeks peab. Avastage avatud meelel oma õpingute käigus nii iseenda mõttemaailma kui ka füüsilist maailma enda ümber ning ärge kunagi unustage, et kalendriäpp on sel teekonnal teie (küll tüütu aga siiski) hindamatu sõber!

Millised on Su tulevikuplaanid?

Mulle üldiselt ei meeldi oma plaane avaldada, sest juhul kui need peaks muutuma (elul on ju alati omad plaanid), siis on mul tunne, nagu oleksin inimesi alt vedanud.

Nii palju võin aga öelda, et eks ma ikka kavatsen jätkata enda täiendamist, kas siis ülikoolis või iseseisvalt. Üks variant on näiteks minna Austriasse ülikooli infotehnoloogia ja tehisintellekti kohta õppima.

Mida võtad meie koolist tuleviku tarbeks kaasa?

Oma edasisele teekonnale võtan siit koolist kaasa hulganisti laiema maailmapildi ning teadmise, et piisava julguse ja pealehakkamisega saab ka võimatu ükskord võimalikuks.