ERAKOOLI UUDISKIRI

Lisett Pavelson: „Väikestel märkamistel on suur mõju“

20.10.2023

E-gümnaasiumisse tööle tuli Lisett Pavelson eelmisel aastal. Kui esialgu täitis ta õppenõustaja ülesandeid, siis sellest sügisest on Lisett e-gümnaasiumi koolipsühholoog. Rääkisime temaga koolipsühholoogi tööst ning ka sellest, kuidas saaks iga inimene ise enda vaimset heaolu hoida ja toetada.

Kuidas Sa ennast tutvustaksid?

Olen aktiivne inimene, kes tunneb suurt huvi psühholoogia vastu. Mulle meeldib sporti teha ja looduses käies uusi kohti avastada. Samuti osalen meelsasti mitmesugustes projektides, et saaksin teha koostööd erinevate inimestega. Praegu panustan ettevõtmistesse, mis puudutavad vaimse tervise valdkonda.

Tutvustasid ennast mitte ameti või muu rolli kaudu, vaid pigem selle kaudu, kes Sa oled inimesena ja mida Sulle meeldib teha. Kui oluline on koolis esile tõsta õpilase ja õpetaja individuaalseid omadusi ning huvisid?

Isikupära märkamine on koolis tähtis, sest just individuaalsed omadused ja huvid juhivad inimest kogu elu jooksul ning teevad ta ainulaadseks. Roll on seevastu seotud konkreetse positsiooni või situatsiooniga ning võib aja jooksul muutuda.

Me ei saa väita, et kõik, kes täidavad praegu õpilase rolli, on identsed. Igal õpilasel on omamoodi isiksus ja sellega tuleb arvestada. Samamoodi on ka õpetajate puhul. Just individuaalsed omadused määravad selle, milline on inimene konkreetses rollis.

Gümnasist peaks saama peale kooliteadmiste siinselt teekonnalt kaasa ka teadmisi enda kohta. Kui õpilane saab koolis arendada endale kasulikke omadusi, siis muudab see tema koolikogemuse personaalsemaks ja meeldivamaks. Kool, kus keskendutakse õpilase individuaalsele arengule ja tema omaduste avastamisele, motiveerib õppima: õppija tunneb, et teda mõistetakse ja tema huve hinnatakse.

Mis Sind psühholoogia poole tõmbas?

Teadsin juba üpris varakult, umbes seitsmendas klassis, et tahaksin töötada inimestega ja sooviksin leida selleks mõne sotsiaalvaldkonna. Peale üheksandat klassi pidin otsustama, kus gümnaasiumis ma jätkan. Selleks et sotsiaalvaldkonda ja sealseid ameteid paremini tundma õppida, kaalusin ühe valikuna sotsiaalsuunaga klassi. Sinna ma siiski ei läinud: see oleks tähendanud kooli vahetamist, aga ma soovisin enda koolis jätkata.

Gümnaasiumi ajal tegin läbi mitu psühholoogia veebikursust, lugesin teemakohaseid raamatuid ja rääkisin selle valdkonna inimestega. Huvi kasvas aina suuremaks ning gümnaasiumi lõpuks olin kindel, et soovin ennast psühholoogia erialaga siduda. Minu teised edasiõppimise valikud oleks olnud õigusteadus ja kehakultuur.

Psühholoogia poole tõmbas mind kõige rohkem võimalus töötada ja suhelda inimestega. Pealegi mulle meeldis (ja meeldib siiani) idee sellest, et inimesi ja nende käitumist on võimalik paremini mõista. Psühholoogina saan kuulata inimese lugu ja mõelda talle olulistel teemadel temaga kaasa.

Millega Sa koolipsühholoogina tegeled?

Minu kui koolipsühholoogi ülesanne on toetada õpilase vaimset tervist, et tal oleks ressursse piisaval määral õppimisse panustada. Kui inimest häirivad mured, siis kulub enamik tema ressurssidest endaga toimetulekule. Koolipsühholoogina soovin, et õpilase teekond meie gümnaasiumis oleks täis meelerahu ning arenemis- ja avastamisrõõmu.

Millele pöörad uues ametis esmajärjekorras tähelepanu?

Kõigepealt pakun abi saamise võimalust nendele e-gümnaasiumi õpilastele, kes on seda abi juba otsinud. Järjekorrad väljaspool koolimaja on psühholoogilise toe saamiseks väga pikad, kuid ükski noor ei peaks jääma enda murega üksinda. Minu poole saavad nad pöörduda iga murega, kui tahes väike või suur see ka poleks.

E-gümnaasiumi psühholoogina on minu suurim väljakutse teha ennast nähtavaks, et iga õpilane teaks, kelle poole tal on võimalus mure korral pöörduda. Et õpilased saaksid sellest võimalusest teadlikuks, tegelen ka e-gümnaasiumi õpilaste vaimse tervise probleemide ennetamisega. Selleks olen koostanud aastaplaani õpilastele kuulamiseks loodud ettekannetest, mis hõlmavad erinevaid vaimsesse heaolusse panustamise võimalusi.

Kuidas luua ja hoida osavõtlikku kooli, kus õpilane ning õpetaja on hoitud?

Niisugust kooli saame luua ainult kõik koos. Selleks, et koolis valitseks hea õhkkond, on igal asjaosalisel kanda oma oluline roll.

Tähtis on olla koostöövalmis. E-gümnaasiumis ei puutu õpilased ja õpetajad omavahel palju kokku ning seega ei tunta üksteist niivõrd hästi kui tavakoolis. Selleks, et koostöö siin toimiks, peaksid õpilane ja õpetaja suhtlema omavahel avatult, mõtlema igas olukorras kaasa ning andma teisele sellist tagasisidet, mis arvestaks mõlema poolega.

Mille poolest on e-gümnaasium eriline?

Meie kooli muudab eriliseks õppekorraldus: õpilased õpivad siin iseseisvalt. See on ühele noorele inimesele hea võimalus vastutada enda õppimise eest ise.

Õpilane saab e-gümnaasiumis enda õpiteekonda suunata ning võib luua endale õppeplaani, mis klapib ka tema kooliväliste kohustuste ja huvidega. Selline paindlikkus annab suure eelise, sest tavakooli gümnasistil ei pruugi jääda kuigipalju aega enda huvide ja hobidega tegelemiseks. Kuid just gümnaasiumiastmes peaks noorel olema võimalus proovida erinevaid valdkondi, seda nii ainekursusi valides kui ka kooliväliselt mitmesuguste hobidega tegeledes. Selline katsetamisvabadus aitab tulevikus teha kindlamaid valikuid.

Milliste teemadega võib e-gümnaasiumi õpilane Sinu poole pöörduda?

Kõiki neid teemasid on võimatu üles lugeda, sest inimeste mured on individuaalsed. Minu juurde võib julgelt pöörduda igaüks, kelle elus on psühholoogiliselt keerulisem aeg või kes märkab endas muutust võrreldes n-ö tavalisega.

Minu poole tasub õpilasel pöörduda näiteks juhul, kui

• teda häirib stress, ärevus või muretsemine;
• ta tunneb ennast halvasti, kuid ei tea, miks see nii on;
• õppimine või muude igapäevakohustuste täitmine on muutunud pikemaajalise motivatsioonipuuduse tõttu keeruliseks;
• ta tunneb ennast üksikuna ja soovib kellegagi rääkida;
• tema suhted sõprade, kaaslaste, pereliikmete või õpetajatega on keerulised;
• hiljuti on juhtunud midagi, mis on teda tugevalt mõjutanud;
• edasiõppimise või muud tulevikuplaanid on ebaselged.

Oktoober on vaimse tervise kuu. Millise sõnumi tahaksid sel puhul meie õpilasele, lapsevanemale ja töötajale edasi anda?

Nii nagu ei ole olemas üht õnnevalemit, mis kõigi inimeste puhul toimiks, nii ei eksisteeri ka universaalset valemit vaimse tervise hoidmiseks. Igal inimesel on oma eripärad ja endale sobiva valemi leiab igaüks katsetades. Mõne universaalse soovituse saan siiski anda.

Esiteks on oluline, et inimene seoks enda igapäevarutiini ka niisuguse aja, kus ta saab pühenduda üksnes enda meelistegevustele. Need tegevused hoiavad meid n-ö maa peal ja aitavad kontrolli all hoida kohustustest tulenevat stressi.

Lisaks soovin, et inimesed märkaks enda kõrval olevaid inimesi. Pange tähele, kui inimesel läheb hästi, ja rõõmustage temaga koos. Kuid märgake inimest ka siis, kui tal on raske, ning pakkuge talle tuge (kui endal on selleks ressurssi). Väikestel märkamistel on suur mõju.

Kuidas Sa enda vaimset tervist hoiad?

Mul on selleks aastatega välja kujunenud mitu moodust. Näiteks igapäevane aktiivne liikumine on minu jaoks kindel päeva osa, mis mind hoiab. Pööran teadlikult tähelepanu ka enda unele ja toitumisele, et kehal oleks igapäevaseks toimetulekuks piisavalt jõudu. Baasvajadused on üks kindel asi, millele tasub tähelepanu pöörata. Pingelisel perioodil on see lausa kohustuslik.

Tegelen väljaspool Audentest samuti mitmesuguste projektide ja toimetustega, lisaks lõpetan praegu magistriõpinguid. Seega on minu graafik tihe ja neid tegevusi, millega päevas kokku puutun, on palju. Et ennast niisuguse koormuse puhul kaitsta, kuulan hoolikalt enda sisekõnet ning sean tegevusi tähtsuse järjekorda vastavalt sellele, mis on mulle vastaval hetkel kõige olulisem ja kasulikum. Kavandan oma tegemisi väga teadlikult ja jätan seejuures endale ka aega, mis on kohustustest vaba.