ERAKOOLI UUDISKIRI

Loovtöö tegijad said väärt kogemuse

07.06.2019

7. mail kaitsesid Audentese saalis 8. klasside õpilased loovtöid. Komisjoni kuulusid õppejuht Külli Natka, bioloogiaõpetaja Külli Relve ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Katrin Raud. Pealtvaatajate seas olid klassikaaslased, aineõpetajad, lapsevanemad ja 7. klasside õpilased.

Varasematel kollokviumidel olid loovtööde autorid esinemist klassikaaslaste ees harjutanud, tutvustades oma töö ideed ja tegevusi. Nüüd tuli teha esitlus laiemale auditooriumile: kaitsmine toimus suures saalis, kus õpilane pidi kasutama esitluse näitamisel pulti, olema kõige selle juures enesekindel ja veenma vaatajaid oma töö headuses. Esitluste tehnilises sujuvuses oli oma roll huvijuht Jaana Kannikesel, kes koordineeris esitlusi ja käivitas vajalikud videod.

Kadedaks tegev võimalus
Publikus olnud lapsevanem Loone Ots võttis nähtu kokku nii: „Jälgisin noorte esitlusi algusest lõpuni suure huviga. Üllatas mitmekesisus: teemad ulatusid jahumardikatest kirjandusteosteni ja isetehtud arvutist moesõuni. Kõigil noortel oli hea esinemisoskus, küsimustele vastati sisukalt. Enim meeldis ujumistreeningu autori jutustus sellest, kuidas ta suutis julgustada väikeseid tüdrukuid vett omaks võtma. Klassikaaslastele kettagolfi õpetamise lugu oli samuti lahe. Veel väärivad esile tõstmist kasside turvakodu sotsiaalmeedia projekt, andekalt kokkupandud arvuti ja küpsetiste kokaraamat.
Autorid olid piisavalt enesekriitilised: räägiti ausalt ka tõketest ja vajakajäämistest. Hindan tõika, et loovtööde puhul olidki noored rakendanud loovust. Tore, et iga töö puhul mainiti ka juhendaja osa.“
Enda kooliajaga võrreldes on Loone Ots oma laste põlvkonnale kade: „Varem hinnati eeskätt võimet asju tuimalt pähe tuupida, kuid tänapäeva noored saavad hindeid selle eest, et neil on häid mõtteid ja nad suudavad need teoks teha.“

Põnevaid töid oli palju
Suure osa publikust moodustasid seitsmendikud, kes olid vaimustunud, kui julgelt kõik esinesid. Publiku vaieldamatu lemmik oli 100-eurone arvuti. Tööde esikolmikusse mahtusid ka krimiraamat ja õuepink, mis jäid positiivselt meelde ligi pooltele õpilastest. Seitsmendikud tõid esile veel hiphopi loengu, ujumistreeneri kohustuste teema, jahumardikate kasvatamise ja kasside turvakodu sotsiaalmeedias.
Muljet avaldasid need teemad, millega vaatajal oli ka endal suhe või mis oma keerukuse tõttu panid imestama, et kuidas keegi on üldse võimeline midagi taolist tegema. Vaatajaid vaimustas näiteks see, et keegi õpilastest ühendab ise arvutidetaile, mõtleb välja raamatu, mille lõpplahenduse vastu tuntakse huvi kogu lugemise aja, või ehitab suure pingi, mis püsibki koos ja mida kool saab kasutada.
Seitsmendike sõnul oli huvitav vaadata neid esinemisi, kus autor rääkis oma tööst soravalt ja põnevalt, kasutades abivahendina slaide. Tunnustust väärisid tööd, mille puhul oli tunda, et sellega on nähtud palju vaeva.
Määrav oli ka teema erilisus. Nii hakkas tavalises koolipäevas silma hiphopi loeng, kus teistsuguse eluvaatega inimene rääkis õpilastele teemadel, millest seni juttu pole olnud. Ujumistreeneri kohustusi käsitlev töö kõlas kui huvitav väljakutse, kuidas panna ennast treeneri rolli ja saada lastega hakkama. See loovtöö andis õpilasele võimaluse ka õpetajaid paremini mõista.
Saalis kuuldud esitlused tekitasid juba nii mõnelgi seitsmendikul ideid, mida tuleval aastal ise ette võtta. Seejuures on oluline teada, et alati ei peagi töö olema väga mahukas, aga teema peab panema tegijal silma särama.

Praktiline väärtus
Tänavustest loovtöödest jäävad koolile mälestuseks kaks omaloomingulist raamatut, lauamäng, suure koolimaja ette õuepink ja garderoobi juurde trepikotta koroonalaud.
Õpilased said aasta jooksul osaleda hiphopi loengus ja kettagolfi võistlusel ning vaadata moesõud. Neil on võimalus kasutada ka matemaatika raudvara e-vihikut. Videos sai vaadata üle, kuidas elada nullprügiga, kuidas kasvavad jahumardikad ja missugune näeb välja omaloominguline uisukava.

Loen ka artiklit “Uurisime tegijatelt, mis on hea loovtöö saladus”.